Sissejuhatus
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist hakkas Tallinnas luterliku kooli idee idanema esmalt EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse (edaspidi: Kaarli koguduse) töötegijate ja aktiivsete liikmete seas. Kaarli koguduse juures oli 1997. aasta suveks töötanud kahe aasta jooksul edukalt kuueaastaste laste kooliks ettevalmistamise rühmad, kus juhinduti kristliku kasvatuse ja õpetuse põhimõtetest. Leiti, et kui neis rühmades jälgida ja hinnata õppe- ja kasvatusprotsessi, võib neid kogemusi kasutada edaspidises töös kristlikus koolis. Eesmärgiks seati võimaluste selgitamine, kuidas rajada Tallinnas Kristlik Kool erakooli staatuses, ning konkreetse tegevuskava väljatöötamine projekti elluviimiseks (kooli põhikiri, tegevuslitsentsi taotlemine jm). Lisaks asuti otsima majanduslik-finantsilisi võimalusi kooli rajamiseks, haarates kaasa Tallinna praostkonna kogudusi. Eesmärgiks oli ka koostada kooli arengukava, mis ei läheks vastuollu Eesti Vabariigis kehtestatud haridusseaduste ja riiklike haridusstandarditega. Õppekava alusena nähti põhi- ja keskkoolide ning gümnaasiumide riiklikku õppekava.[1]
Viiendal juunil 1997 saatsid Kaarli koguduse kultuuri- ja haridustoimkonna juht Piret Aidulo ja lastetöö juhataja Signe Aus Tallinna praosti kohusetäitjale Gustav Piirile kirja, milles andsid teada, et Kaarli koguduse juures juba kaks aastat tegutsenud kooli on lapsevanemad väga hästi vastu võtnud. Samas pole aga paljud soovijad kooli pääsenud, kuna puuduvad vastavad ruumid ja raha. Kirja saatjad teevad ettepaneku, et kuna Tallinnas puudub kristlik kool, siis võiks ühise kristliku kooli töö toimuda praostkonna tasandil. Nad paluvad praostil küsimuse arutamiseks kutsuda kokku asutamiskoosolek, millest võtaksid osa kõigi Tallinna koguduste esindajad.[2]
Vähem kui nädal hiljem saatis praosti kt Gustav Piir Tallinna kogudustele ja vaimulikele laiali ringkirja, milles teatas, et Kaarli koguduse kultuuri- ja haridustoimkond on teinud ettepaneku luua praostkonna tasandil tegutsev kristlik kool, millega seoses kutsub ta praosti kt-na kokku kooli asutamiskoosoleku kolmapäeval, 25. juunil 1997, kell 18.00 Tallinna Pühavaimu kirikus ning palub kõigil praostkonna kogudustel saata kohale oma esindajad.[3]
Ajavahemikul juunist kuni novembrini 1997 moodustati Tallinna praostkonna praosti Gustav Piiri ja Kaarli koguduse esindaja Signe Ausi eestvedamisel Tallinna Kristliku Kooli algatustoimkond (Lea Krall, Nelli Vahter, Peeter Lõhmus, Ira Einama, Maire Kebbinau, Ülo Liivamägi, Signe Aus, Ruuda Lind, Katrin Oidjärv). Selle töö oli intensiivne ja viljakas. Protokollidest selgub, et novembri esimeseks pooleks oli moodustatud kolm kolmeliikmelist töörühma: 1) projekti rahastamiseks, 2) kooli arengukava ja õppekava loomiseks ning 3) administratiivsete ja juriidiliste küsimuste lahendamiseks. Toimus seitse koosolekut, mille käigus arutati järgmisi küsimusi:
- Milline peaks olema loodav kool (suundumused ja eripärad).
- Kooli staatus.
- Kooli rajamise ja eksisteerimise majanduslike parameetrite küsimus.
- Töö organiseerimine, töörühmade moodustamine.
- Kooli side konsistooriumi ja EELK-ga.
- Tartu Katoliku kooli kogemustega tutvumine.
- Projekti koordinaatori leidmine.
Eesmärgiks võeti asutada hiljemalt 1999. aasta sügiseks Tallinna Kristlik Kool erakooli staatuses, milles oleks õpilastele kehtestatud „mõõdukas õppemaks“. Lähimas perspektiivis nähti ette alustada algklasside osaga, mis pidi edaspidi sobivate tingimuste korral kasvama põhikooliks ja gümnaasiumiks. Kool pidi hakkama tööle kristlikust printsiibist lähtuvalt, toetudes religiooni puudutavates küsimustes luterlikule usutunnistuslikule alusele. Muus osas pidi loodav kool olema riiklikele haridusstandarditele vastavat haridust andev erakool, kus igas valdkonnas rõhutatakse kristlikke printsiipe. Koolis nähti ette, et võimetekohase hariduse omandamiseks tuleb tingimused luua ka erivajadustega õpilastele. Kooli ülesandena nähti seda, et aidatakse kujuneda isiksusel, kes leiab oma koha ühiskonnas ja rakendab oma individuaalseid võimeid ühiskonna arengule kaasaaitamiseks nii oma lähemas ümbruses kui ka kogu maailmas. Projektis osalesid Kaarli kogudus, Tallinna Jaani kogudus, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus (edaspidi: Toomkogudus), Tallinna Peeteli kogudus, Tallinna Pühavaimu kogudus ja Nõmme Rahu kogudus. Igast kogudusest osales mõttetöös 2–3 inimest. Moraalselt toetasid Saksa Lunastaja kogudus, Ingerisoome ning Rootsi-Mihkli kogudused.[4]
Kahjuks ei päädinud kristliku kooli asutamiseks loodud algatustoimkonna töö Tallinnas 1990. aastate lõpuks kooli loomisega, vaid mingitel põhjustel hoopis vaibus. Idee sellise kooli loomiseks elas aga mitme inimese peas edasi ning ootas lõplikku teostamist.
Esimest korda märgitakse planeeritavate konkreetsete tegevuste hulgas kiriku oma laste- ja haridusasutuste loomist EELK Kirikukogu vastu võetud strateegiadokumendis „Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arengukavas 2008–2017“ 29. aprillil 2008. aastal (vt lk 27).
Kuna esimeste kristlike koolide nagu Vanalinna Hariduskolleegiumi (edaspidi: VHK), Tartu Katoliku kooli ja Tartu Kristliku Kooli kogemus oli selleks ajaks Eestis juba olemas, nägid arengukava koostajad kirikukoole võimaluse või alternatiivina üldise riikliku hariduskorralduse kõrval, sest seni ei olnud täitunud kiriku lootused uue põlvkonna usulis-kõlbelisel harimisel ja kasvatamisel.
Nii ongi 2008. aastal kehtima hakanud EELK arengukava laste- ja noorsootöö peatüki kaheksanda tegevussuunana nimetatud kiriku lasteaedade ja koolide asutamist. Sama peatüki lõpus, kus on loetletud konkreetsed tegevused praostkondades, on kolme praostkonna juurde märgitud:
„Tallinna praostkond – Kirikukooli asutamine aastaks 2017.
Viljandi praostkond – Kirikulasteaia loomine aastaks 2012.
Viru praostkond – Lastehoiuteenuse väljaarendamine või kirikulasteaia loomine aastatel 2009, 2011, 2013. Vajadus vastava teenuse järele on eelkõige Jõhvis, Narvas, Rakveres, Kohtla-Järvel, Sillamäel (vene keeles). Tegevuse alustamiseks vajalik kinnisvara on olemas Narvas, Jõhvis ja Rakveres. Kirikulasteaed kasvab kirikukooliks hiljemalt aastaks 2018“ (Arengukava, 28).
Nii konkreetsete eesmärkide seadmine kiriku arengukavas kinnitas, et varasematel aastatel sõnastatud selged põhimõtted ja taotlused luterlike koolide loomiseks üldhariduskoolide usu- ja usundiõpetuse alternatiivina olid olnud piisavalt innustavaks eesmärgiks, et need ka reaalselt teostuksid.
Ettevalmistused Tallinna Toomkooli taasasutamiseks
Emotsionaalselt olid kõik asjasse puutuvad osapooled Tallinna Toomkooli taasasutamiseks juba ammu enne valmis. Luterliku kirikukooli asutamise vajadust pealinnas oli erinevatel hetkedel kiriku sees arutatud. Eriti Kaarli kogudusega seotud inimesed tõstatasid erinevatel kohtumistel ja koosviibimistel selle teema, kuna koguduses tegutses juba lasteaed ning lapsevanemate ootus kooli avamiseks oli suur (Pereraadio saade „Kool ja kirik“ 27.4.2016).
Ka Toomkoguduse juhid õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja juhatuse esimees Raido Rüütel olid Tallinna Toomkooli taastamise mõtteid omavahel arutanud ja ka teistega jaganud (Viilma 2017, 11). See, et kõige konkreetsemat kuju hakkaski võtma just Toomkoguduse algatusel rajatav Tallinna Toomkool, oli paljude asjaolude kokkulangemise tulemus. Olulist rolli mängis selles kindlasti see, et aastatel 2005–2010 toimusid muutused kooli loomisesse eriliselt panustanud võtmeinimeste, peapiiskopi, haridusvaldkonna assessori ja Toomkoguduse juhtide ridades. Tegemist ei olnud enam samade inimestega, kes olid osalenud kümme aastat varem Tallinna praostkonnas tegutsenud kristliku kooli algatustoimkonna koosolekutel. Oma roll oli ka muutustel Eesti haridusmaastikul ning haridusseadusandluses, eriti Erakooliseaduses, mis võimaldas alates 2010. aastast anda erakoolides konfessionaalset usuõpetust ning määras kindlaks tingimused, kuidas omavalitsused saavad rahaliselt toetada erakoole.
Toomkooli nime kasutusele võtmine
Toomkooli taastamise idee oli arutluse all Toomkoguduse juhatuse mõttetalgutel 5. septembril 2010 juhatuse liikme Jüri Oti kodus Kullamaal.[5] Kuu aega hiljem toimunud koguduse juhatuse koosolekul informeeriti osalejaid, et juhatuse liige Tõnu Tuppits on registreerinud domeeni www.toomkool.ee ning Toomkoguduse pühapäevakooli, leerikooli ja täiskasvanute vestluringi koondnimetusena hakatakse uuel hooajal kasutama nime „Toomkool“. Juhatus võttis vastu otsuse: „Kiita senine tegevus Toomkooli arendamisel heaks ja tegeleda teemaga edasi“.[6]
Toomkoguduse 2010. aasta sõnalise aruande laste-, noorsoo- ja kasvatustöö peatükis on koguduse õpetaja Urmas Viilma muuhulgas kirjutanud:
„Pikemas perspektiivis on Toomkooli nimetuse taas kasutusele võtmine seotud pisut unistuste valdkonda kuuluva ideega kooli taastamisest esmalt ehk huvikoolina ning kui Jumal tahab ja oma õnnistust jagab, siis suurejoonelisemaltki.“[7]
Koguduse olulisemate sündmuste hulgas on aruandja eraldi tõstnud esile 3. oktoobril 2010 toimunud Toomkooli avajumalateenistust Tallinna Toomkirikus ning teatab, et just sellest kuupäevast kannab koguduses tehtav kasvatustöö üldnimetust „Toomkool“ ja selle all tegutsevad nii lapsed, noored, kui ka täiskasvanute vestlusring. Toomkooli tegevus hakkas toimuma orelirõdu all olevates endises vappide restaureerimise töökojas, mis sellest ajast hakkasid kandma Toomkooli ruumide nimetust.[8]
Kui kristliku kooli asutamine Tallinnas hakkas 2011. aasta maikuus reaalsuseks saama, väljendas peapiiskop Andres Põder Ameerikas välislähetuses viibides uue kooli teemadel kõneldes ja koolile võimalikule nimele mõeldes kindlat seisukohta, et kõige õigem oleks nimetada uus kool Toomkooliks, mis oli ajalooliselt selgelt seotud toomkoguduse ja toomkapiitliga (konsistooriumiga) (Viilma 2017, 12). Lõplikult sai uue loodava kristliku kooli nimi kinnituse EELK Konsistooriumi 7. juuni 2011 istungil, mille päevakorras oli 20. punktina luterliku kooli rajamist puudutav küsimus. Konsistoorium otsustas istungil taasasutada Tallinna Toomkool ning kutsuda Tallinna Toomkooli kaasasutajaks Toomkogudus.[9]
Läbirääkimiste algus kirikliku kooli loomiseks
2010. aasta lõpus toimus EELK Usuteaduse Instituudis nõupidamine, kus oli arutluse all instituudi võimalik juurdeehitus Pühavaimu 6 hoovis. Sellele nõupidamisele oli kutsutud ka naaberkinnistu valdaja esindajana VHK direktriss Kersti Nigesen. Konsistooriumi kantslerina kohtumisel osalenud Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja Nigesen kohtusid sellel nõupidamisel omavahel esmakordselt. Möödaminnes tuli jutuks, et Toomkogudusel on plaan kunagi tulevikus omaaegne Toomkool taasavada, kuid ehk alustatakse esmalt huvikooliga. Nigesen ütles, et huvikooli võib teha, kuid tegelikult on vaja Tallinnasse juurde kristlikku üldhariduskooli.[10]
2011. aasta varakevadel käis Toomkoguduse juhatus tutvumas Rocca al Mare Kooliga, et saada ideid ja kogemusi. Kohtumiselt jäid kõlama kooli esindajate sõnad, et kui kooli loomise mõte juba on, siis tuleb see ka ära teha, mitte piirduda vaid mõttega.
27. aprillil 2011. aastal helistas Toomkoguduse õpetaja Viilmale taas Nigesen. Äsja oli lõppenud õpilaste vastuvõtt Tallinna koolidesse ja VHK-s oli tekkinud olukord, kus ukse taha jäi klassitäis lapsi, kes olid katsetel tublid ning vastasid vastuvõtutingimustele, kuid ei mahtunud kooli, sest õpilaskohad olid täis. Direktriss soovis Viilmaga kohtuda, et arutada ühte ettepanekut. Kohtumine leidis samal päeval aset. Nigeseni ettepaneku sisu oli lühike ja selge: nüüd on sobiv hetk teha algust luterliku kooliga. Nii, nagu omal ajal aitas VHK loomisele kaasa Tallinna Reaalkool, nii aitab VHK alustada nüüd Toomkooli, lubas direktriss. VHK poolt oli pakkuda klassitäis lapsi, toimiv infrastruktuur ja õppekorraldus. Kiriku poolt oli vaja põhimõttelist otsust kooli loomiseks, lisaks ruumi ühe klassiga alustamiseks ja klassiõpetajat. Klassil oleks kristlik (luterlik) suunitlus. Vaja oli leida peapiiskop Andres Põderi kalendris aeg kohtumiseks, et asja arutada.
Samal ajal kui jätkusid kooli rajamise põhimõttelised ettevalmistustööd ja läbirääkimised peapiiskopi, konsistooriumi ja Toomkoguduse juhatusega, toimusid ka kohtumised lapsevanematega, kelle lapsed olid läbinud VHK 1. klassi tutvusuuringu positiivse tulemusega, kuid ruumipuudusel seni kindla vastuseta. Sooviti selgitada, kuidas hakkab nende laste õppetöö uuest õppeaastast toimuma. VHK ruumides toimus 23. mai pärastlõunal lapsevanemate koosolek, kus osalesid EELK poolt assessor Ove Sander, kantsler ja Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ning klassiõpetaja koolitusega Toomkoguduse assistent Egle Viilma. Lapsevanematele tutvustati lisaklassi loomise võimalusi Miikaeli Ühenduse erakooli Püha Miikaeli Kooli juures avatava luterliku klassina ning anti aega mõelda, kas soovitakse oma last panna klassi, mis saab olema selgelt luterliku usuõpetusega ning millest tulevikus kasvab välja oma kool. Õpetaja U. Viilma selgitas, et võimatu pole, et loodav kool võib hakata kandma Tallinna Toomkooli nimetust. Egle Viilmat tutvustati kui uue avatava klassi õpetaja leidmise eest vastutavat isikut.
Läbirääkimised peapiiskopi ja konsistooriumiga
2011. aasta 28. aprillil toimus konsistooriumi ruumides Kersti Nigeseni kohtumine EELK peapiiskop Põderiga. Lisaks viibisid kohtumisel konsistooriumi kantsler ja Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ning VHK poolt direktori asetäitja õppetöö alal Kristel Üksküla. Nigesen edastas peapiiskopile oma ettepaneku, millest Viilma oli jõudnud Põderit eelnevalt informeerida vaid väga põgusalt. Peapiiskopile pakkus luterliku kooli asutamise ettepanek tõsist huvi ja ta lubas seda tutvustada kohe ka assessor Sandrile.[11]
Peapiiskop Põder tutvustas kristliku kooli loomise ideed järgmisel kirikuvalitsuse istungil päevakorra- ja protokolliväliselt konsistooriumi liikmetele, et küsida nõu edasise tegutsemise kohta. Leiti, et enne konkreetse koostööga alustamist tuleb põhimõtetes kokku leppida ja vajadusel vastav kokkulepe ka allkirjastada. Võimaliku ruumina uuele klassile nähti ette mõnda auditooriumi EELK Usuteaduse Instituudis. Selleks tuli läbi rääkida instituudi juhtkonnaga.
Peapiiskop Põderi ja kantsler Viilma pikema välislähetuse tõttu Ameerika Ühendriikidesse 5.–21. mail volitati edasisi läbirääkimisi kõigi osapooltega korraldama haridusassessor Sander. Ta pidi võtma ühendust Kaarli koguduse esindajatega, et neid protsessi kaasata, kuna Kaarli koguduses oldi aastaid mõeldud ja räägitud kristliku kooli avamisest. Koguduse esindajad loobusid protsessis osalemisest, kuna neid ei oldud uue kooli loomisse koheselt kaasatud. Nad soovisid siiski uuele koolile rohket õnnistust. Sanderi eestvedamisel valmis ka esialgne koostöökokkuleppe tekst, mille allakirjutajatena nähti ette EELK-d, VHK-d ja VHK juures tegutsevat Püha Miikaeli Ühendust, mille juurde oli uus klass plaanis juriidiliselt avada.
Ajalehe Postimees 20. mai numbris 2011 ilmus esimene avalik uudis luteri kiriku initsiatiivil avatavast kristlikust koolist (Ammas 2011). Assessor Sander selgitas ajakirjanikule, et pikalt on olnud plaanis teha oma kool nii luterlaste kui teiste lastele, kes on huvitatud kristlikel väärtustel põhinevast koolist. Kuna VHK-st jäi pärast konkurssi välja hulk väga tublisid, sealhulgas ka luterlaste lapsi, tekkis võimalus koostööks. Sander selgitas ka, et uus kool ei alusta veel iseseisvana, vaid Püha Miikaeli kooli ühe klassina, kuid aasta hiljem pidid kooli astujad jätkama juba uues koolis ja vastu võetaks juba järgmine esimene klass. Kooli eripärana tõi assessor välja, et kiriku poolt lisandub õppeprogrammi luterlik usuõpetus ning uues koolis hakkavad poisid ja tüdrukud õppima eraldi, kusjuures õpilastel on võimalik osaleda VHK huvikoolis.
EELK Konsistooriumi 7. juuni istungi päevakorras oli 20. punktina luterliku kooli rajamist puudutav küsimus. Konsistoorium võttis hääletamise teel (4 poolt ja 1 erapooletu) vastu otsuse taasasutada Tallinna Toomkool ja valmistada konsistooriumi järgmiseks istungiks ette kooli põhikiri ning kutsuda kooli kaasasutajaks Toomkogudus.[12]
Kuu aega hiljem, 5. juulil 2011, arutas EELK Konsistoorium oma istungil 18. päevakorrapunktina Toomkooli asutamise ettevalmistamiseks komisjoni nimetamist. Otsustati nimetada komisjon koosseisus: Andres Põder, Urmas Viilma, Ove Sander, Kersti Nigesen, Kristel Üksküla, Egle Viilma, Indrek Treufeldt, Peep Mühls, Matthias Burghardt, Erkki Truve. Täiendavalt fikseeriti otsuses, et vajadusel võis komisjon kaasata eksperte ja asjatundjaid koos õigusega neid koopteerida komisjoni liikmeteks. Ühtlasi määras kirikuvalitsus, et komisjoni töö loetakse lõpetatuks Toomkooli juriidilise asutamise hetkest või Konsistooriumi otsusel.[13]
Läbirääkimised Toomkoguduses
8. juunil 2011, päev pärast EELK Konsistooriumi otsust taasasutada Toomkool ning kutsuda kooli taasasutajaks Toomkogudus kogunes Toomkoguduse juhatus koosolekule, kus 3. päevakorrapunktina oli arutelu all luterliku kooli asutamise küsimus. Juhatus tutvus konsistooriumi otsuse ja ettepanekuga ning leidis, et Toomkogudusel oleks kohatu ettepanekut mitte vastu võtta ja nõustus asutamisega tegelema. Sõnastati valmisolek küsida asjade arenedes koguduse nõukogu vastavat seisukohta. Nõustumine konsistooriumi ettepanekuga fikseeriti juhatuse konkreetse otsusena ning volitati õpetaja Viilma asutamiseks ettevalmistusi tegema.[14]
Toomkoguduse nõukogu päevakorras oli ülevaate andmine Toomkooli asutamisest esimest korda 28. augustil 2011, teise päevakorrapunktina. Nõukogu liikmetele anti ülevaade, kuidas jõuti kooli asutamise ideest konkreetsete tulemusteni ning kooli asutamislepingu sõlmimiseni. Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks.[15]
Personaliotsingud
Kooli asutamise ideest teostumiseni oli aega loetud kuud ning selle ajaga tuli asutamisega tegelejatel lahendada üheaegselt palju küsimusi, sealhulgas avatavale klassile õpetaja leidmine, mis osutus ootamatult keeruliseks. Ameerikas lähetuses viibimise ajal tegi peapiiskop Põder esimesena ettepaneku hakata avatava klassi õpetajaks klassiõpetaja haridusega Egle Viilmale, kes töötas Toomkoguduse assistendina. Viimane kinnitas, et on nõus olema kooli rajamise juures, kuid pole valmis kogudusetööd jätma ja kooli tööle asuma. Mõned päevad hiljem, 23. mai pärastlõunal VHK ruumides toimunud avatava luterliku klassi lastevanemate koosolekul tutvustati E. Viilmat kui uue avatava klassi õpetaja leidmise eest vastutavat isikut, kes on ühtlasi valmis hakkama klassi ise juhatama ja õpetama, juhul kui vajalikku õpetajat ei leita (Viilma 2017, 12). E. Viilma alustas õpetaja otsinguid. Esimene kandidaat võttis mõtlemisaega, kuid ütles 7. juunil ära. E. Viilma andis järgmisel päeval nõusoleku asuda ise õpetama uue kristliku klassi õpilasi. Koheselt selgus, et õpilaste arv klassis oli kasvanud sedavõrd, et vaja oli juba kahte õpetajat. E. Viilma asus uuesti läbirääkimistesse esimese õpetajakandidaadiga lootuses, et ta ütleb jah, kui saab teada, et asutakse tööle koos. Kandidaat võttis mõne päeva mõtlemisaega, kuid ütles uuesti ära. 21. juunil kohtus E. Viilma uue õpetajakandidaadiga, kes võttis mõtlemisaega. Temaga jõuti jaanipäeva eel kokkuleppele. Teise klassiõpetajana asus tööle Kaie Kadaksoo (Viilma 2017, 13).
Sobivate kooliruumide leidmine
Assessor Sander, keda volitati tegelema avatavale klassile ruumide otsimisega, nendib 21. mail Postimehes ilmunud artiklis, et uus kool ei alusta iseseisvana, vaid Püha Miikaeli kooli ühe klassina ning EELK leiab koolile pinna kas EELK Usuteaduste Instituudi ruumes või Pühavaimu koguduse majas, kuid edaspidi peab uus kool endale eraldi koolimaja leidma (Ammas 2011). Kaks päeva hiljem, 23. mai hommikul konsistooriumis toimunud nõupidamisel teatas assessor Sander, et EELK Usuteaduse Instituut ei ole väga innukas oma ruumides klassi avama ja sellega seoses tuleb ilmselt veel palju piike murda, samas on Püha Vaimu koguduse majas ruum, mida kogudus on lubanud välja üürida (Viilma 2017, 12).
25. mai hommikul tutvustas Sander uue kooli rajamise ideed Tallinna linna erinevate koguduste vaimulike oikumeenilisel palvushommikusöögil ning palus teada anda, kui kellelgi on vanalinna piirkonnas kooli jaoks sobilikke ruume pakkuda. Palvushommikusöögil palvetati uue kooli ja kooliruumide leidmise eest. Kohtumise lõppedes teatas Eesti Metodisti Kiriku (EMK) superintendent Taavi Hollman, et nende kirikule kuulub maja Raekoja platsi veerel Apteegi tn 3, mis oli nende kiriku endine keskus, kuid tegutseb noortekeskusena ning on ilmselgelt alakoormatud. Kui EELK oleks huvitatud, võiks EMK selle luterliku kooli jaoks üürile anda. Sama päeva pärastlõunal vaadati metodistidele kuuluv hoone üle. Selgus, et ruumilahenduselt on Apteegi 3 hoone kolme klassiruumi ja abiruumidega koolimajaks ideaalselt sobiv. Samuti selgus, et hoone vajas sanitaar- ja pisiremonti, kuid mitte kapitaalseid investeeringuid. Lepiti kokku, et EMK teeb EELK-le ametliku pakkumise, mille alusel saab konsistoorium otsustada hoone üürile võtmise.
26. mail saatis Hollman e-kirja õpetaja U. Viilmale ja assessor Sanderile, kus superintendent teatas, et EMK on valmis Apteegi 3 maja ruume kristlikule koolile välja üürima. 1. juunil vaadati Apteegi 3 maja üle koos peapiiskop Põderi ja VHK esindajatega. Kõik tõdesid, et see on uue kooli jaoks ideaalselt sobiv ning perspektiivikas hoone (Viilma 2017, 12). Nädal hiljem 7. juunil kogunenud EELK Konsistooriumi istungil arutati 20. päevakorrapunkti all muude kooli avamist puudutavate küsimuste seas ka ruumiküsimust ja otsustati sõlmida leping EMK-ga Apteegi 3 ruumide üürile võtmiseks. Lepingu tingimuste üle volitati läbirääkimisi pidama kantsler Viilma.[16] Juulikuu esimesel EELK Konsistooriumi istungil oli päevakorrapunktina nr 17 arutelu all koostöölepingu sõlmimine EELK ja EMK vahel. Lisaks koostöölepingu teksti heakskiitmisele otsustati:
„Luterliku klassi töö käivitamiseks alates 1. septembrist 2011 ning toomkooli loomiseks vajalike tingimuste loomiseks Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas hoones Apteegi 3, Tallinn, sõlmida koostööleping Eesti Metodisti Kirikuga.“[17]
Konsistooriumi otsuse alusel sõlmisid 26. juulil 2011. aastal EMK, keda esindas superintendent Taavi Hollman, ja EELK, keda esindas peapiiskop Andres Põder, koostöölepingu luterliku kooli avamiseks. Kaks kirikut leppisid kokku, et EELK teeb ettevalmistusi luterliku kooli rajamiseks Tallinna vanalinnas ning korraldab koostöös partneritega või üksi vastava õppetöö toimumise. Loomis- ja ettevalmistusetapis toimub õppetöö mõne teise üldhariduskooli jurisdiktsiooni all ning EMK toetab luterliku kooli rajamist, võimaldades EELK-1 kasutada kooli- ja õppetöö läbiviimiseks temale kuuluvaid ruume Apteegi 3 hoones.[18] Hea oikumeenilise koostöö viljana oli alustav Toomkool kindlustatud koolitööks vajalike ruumidega vähemalt kümneks aastaks.
Et luua vajalik õpikeskond ja tingimused toomkooli klassi õpilastele ja õpetajatele, andis EELK Konsistoorium oma 5. juulil 2011 toimunud istungil OÜ Kiriku Varahaldusele korralduse viia Apteegi 3 ruumides läbi vajalik remont koolitööga alustamise tagamiseks hiljemalt 1. septembrist 2011.[19] Apteegi 3 hoone esimese korruse ruumid valmisid 1. septembriks, kuid teise korruse renoveerimine võttis tööde mahukuse tõttu enam aega ning ruumid valmisid oktoobri keskpaigaks (Viilma 2017, 14). 14. oktoobril toimus toomkooli esimese ja teise korruse ruumide õnnistamistalitus, mille viis läbi peapiiskop Põder.[20]
24. juulil allkirjastati Toomkoguduse ja EMK esindajate vahel hoonestusõiguse leping, mille kohaselt sai Toomkogudus Apteegi 3 hoone tasulise hoonestusõiguse omanikuks 30 aastaks.[21] Senised kokkulepped EELK ja EMK vahel lõpetati.
2015. aasta juunis saadi Tallinna Linnavalitsuselt rendile ruumid hoones Olevimägi 10, kus pool esimesest korrusest üüriti Tallinna Toomkoolile. Ruumidesse rajati neli klassiruumi, õpetajate tuba, tualetid ja garderoob. Ruume kasutati kaks aastat (Viilma 2017, 14). 2017. aasta maist sai kool kasutusele teise hoone vanalinnas Niguliste muuseumi kõrval aadressiga Rüütli 4. Ruumid on saadud rendile Tallinna Ülikoolilt 5–7 aastaks (samas).
Finantseerimine
Kiired arengud uue kristliku kooli loomisel 2011. aasta kevadel tähendasid ka kooli finantseerimise korraldamist. Kuna kool alustas oma juriidilist tegevust Püha Miikaeli kooli all, tähendas see, et tagatud olid Püha Miikaeli kooli eelarvest õpetajate palgarahad, samuti kulud õppevahenditele. Lapsevanemad sõlmisid lepingu Püha Miikaeli kooliga ning maksid sinna ka õppemaksu. EELK vastutada jäi õppetööks vajalike ruumide leidmine ja korda seadmine. 28. augustil 2011 toimunud Toomkoguduse nõukogu koosolekul andis õpetaja U. Viilma koguduse nõukogu liikmetele Toomkooli käivitamisest ülevaate:
„Toomkooli klass alustab õppetööd Apteegi 3 asuval üüripinnal, kus praegu toimub kapitaalremont ruumide koolitööks vastavusse viimiseks. Kogu tööde maht on suur ja loodetavasti saavad hoone kaks korrust lõplikult renoveeritud septembrikuu lõpuks. I korrus peab õppetööks valmima juba augusti lõpuks. Kogu tööde hinnaks kujuneb umbes 50000 eurot ja see tuleb leida eelarvevälistest vahenditest ehk annetustest, sponsorlusest ja toetustest. Sellele lisanduvad kulud, mis kaasnevad õppetööks vajaliku koolimööbli, -tehnika ja tarvikute muretsemisega.“[22]
Tänu Saksamaa Põhja-Elbe kiriku 70000 euro suurusele toetusele ja ülekirikulisele korjandusele, millest laekus ligi 12000 eurot, ei pidanud Toomkogudus 2011. aastal tegema oma eelarvest Toomkooli avamiseks kulutusi. Seoses Apteegi 3 hoone 30-aastase hoonestusõigusega oli vaja hoonesse investeerida, et see ehitada ümber koolile sobivamaks. Selleks otsustas Toomkoguduse juhatus 2. septembril 2013. aastal võtta investeerimiskohustuse katmiseks kuni kümneks aastaks pangalaenu summas kuni 350000 eurot.[23]
Kontakt Eestimaa Rüütelkonna esindajatega Saksamaal
Tallinna Toomkooli ajaloos on pooleteist sajandi pikkune periood, mil kooli juhtimist ja ülalpidamist korraldas Eestimaa Rüütelkond. 1765. aastal (Tiisel 2001, 30) võttis Eestimaa Rüütelkond kooli juhtimise ja ülalpidamise Tallinna toomkoguduselt enda kätte ning korraldas kooli, kuni see Maapäeva otsusega 23. jaanuaril 1893 venestamise survel suleti (samas, 37). Kool avati uuesti 21. augustil 1906. aastal piduliku aktusega Maapäeva valitud kuratooriumi juhtimisel. Kui Eestimaa Rüütelkond 1920. aastal likvideeriti, anti kooli varad üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule, mis sai kooli uueks patrooniks ning valis kooli juhtima uue kuratooriumi (samas, 37–39).
Arvestades võimalusega, et 1939. aastal suletud saksakeelse Tallinna Toomkooli baltisakslastest õpilastest võis veel mõni olla elus, ning samuti, et näidata välja oma lugupidamist baltisaksa kultuuripärandi vastu, saatis Toomkoguduse õpetaja Viilma 4. augustil 2011 Saksamaal tegutseva Mittetulundusühingu Eestimaa Rüütelkond peamehele Olaf von Brevernile kirja. Toomkoguduse õpetaja tänas Eestimaa Rüütelkonda toetuse eest Toomkiriku vapikollektsiooni restaureerimisel ning andis teada Toomkooli taasavamisest. Ühtlasi teatas Toomkoguduse õpetaja, et kooli taasavamist tähistava lepingu allkirjastamine toimub 15. augustil 2011. aastal kell 17 pidulikul teenistusel Tallinna Toomkirikus. Eestimaa Rüütelkonna esindajalt oodatakse tervitust ja õnnistust Tallinna Toomkooli uuele algusele.[24]
Rukkimaarjapäeval, 15. augustil 2011, oligi Tallinna Toomkirikus toimunud pidulikul Toomkooli taasavamise lepingu allakirjutamise tänupalvusel Eestimaa Rüütelkonna esindajana kohal iseseisvuse taastamise järel Eestisse läkitatud esimene Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Henning von Wistinghausen. Rüütelkonna esindaja sai palvusel tervituseks sõna ning soovis taasavatavale koolile palju õnne ning edu. Ühtlasi kinnitas von Wistinghausen, et Rüütelkond toetab Toomkooli moraalselt ning peab kooli taasavamise otsust ajalooliselt märkimisväärseks (Viilma 2017, 14). Henning von Wistinghausen lubas, et Eestimaa Rüütelkond jälgib ka edaspidi, kuidas Toomkoolil läheb (Pikkur 2011).
[1] EELKKA 65.1.13 Tallinna praostkonna kristliku kooli algatustoimkonna koosolekute protokollid juuli-november 1977. – protokoll 11.11.1997.
[2] TTKKA „Kirjavahetus praostkonnaga.“ – Piret Aidulo ja Signe Ausi kiri Tallinna praosti kt Gustav Piirile, Praostkonna kristliku kooli loomine, nr 1-21/145 (5.06.1997).
[3] TTKKA „Kirjavahetus praostkonnaga“ – Praosti kt Gustav Piiri kiri Tallinna kogudustele ja vaimulikele. Ringkiri, nr 56/1-1 (10.06.1997).
[4] EELKKA 65.1.13 Tallinna praostkonna kristliku kooli algatustoimkonna koosolekute protokollid juuli-november 1977. – protokoll 11.11.1997.
[5] TPTKA „Juhtorganite protokollid.“ – Juhatuse koosoleku protokoll, 13.08.2010 nr 7/17, 2.
[6] TPTKA „Juhtorganite protokollid.“ – Juhatuse koosoleku protokoll, 13.09.2010 nr 8/18, 2.
[7] TPTKA EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2010. aasta sõnaline aruanne, 15.
[8] Samas, 30.
[9] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll nr 9 (07.06.2011), 4.
[10] Siin ja järgnev sama protokolli lehekülgedelt 11–12.
[11] Siin ja järgnev sama protokolli leheküljelt 12.
[12] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll nr 9 (07.06.2011), 4.
[13] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll nr 11 (05.07.2011), 4.
[14] TPTKA „Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse koosoleku protokoll, nr 6/27 (08.06.2011) [lehekülgi ei ole märgitud].
[15] TPTKA „Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu koosoleku protokoll, nr 2/9 (28.08.2011), 1–2.
[16] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid“ – Istungi protokoll nr 9 (07.06.2011), 4.
[17] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid 2011“ – Istungi protokoll, nr 11 (05.07.2011).
[18] EELKKA „Koostöölepingud.“ – Eesti Metodisti Kiriku ja EELK vaheline koostööleping luterliku kooli rajamiseks, 26.07.2011.
[19] EELKKA „Konsistooriumi istungite protokollid“ – Istungi protokoll, nr 11 (05.07.2011).
[20] TPTKA EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2010. aasta sõnaline aruanne, 26.
[21] TPTKA “ Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse koosoleku protokoll, nr 5/5 (02.09.2013).
[22] TPTKA “Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu koosoleku protokoll, nr 2/9 (28.08.2011).
[23] TPTKA “Juhtorganite protokollid“ – EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse koosoleku protokoll, nr 5/5 (02.09.2013).
[24] EELKKA „Kirjavahetus riiklike institutsioonide, riigi- ja ametiasutustega ning ühiskondlike organisatsioonide ja eraisikutega.“ – Tallinna Toomkooli taasavamisest (Reopening Tallinn Cathedral School), nr 6.2-2/582 (04.08.2011).
Kasutatud allikad
Ammas, Anneli (2011) „Vanalinnas avab uksed uus kristlik kool“ – Postimees 20.05.2011.
EELK arengukava 2008–2017 (muudetud 2012), 12.04.2018.
EELKKA = Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv: 65.1.13 Tallinna praostkonna kristliku kooli algatustoimkonna koosolekute protokollid juuli-november 1997; Konsistooriumi istungite protokollid 2011; Koostöölepingud.
Erakooliseadus – Riigi Teataja I, 12.12.2011, 3, 12.04.3018.
Hollman, Taavi (2011) E-kiri Urmas Viilmale ja Ove Sanderile, Apteegi 3 tn majast, 28.05.2011.
Pikkur, Tiiu (2011) „Väärika ajalooga toomkool alustab taas“ – Eesti Kirik, 33.
„Puu, mis kannab head vilja, ehk Kaarli kooli lugu.“ Intervjuu Signe Ausi ja Sven Joonatan Siibakiga, intervjueerib Heiki Haljasorg. Pereraadio saade „Kool ja kirik“, 27.04.2016, 12.04.2018.
Tiisel, Kaja (2001) „Tallinna toomkooli raamatukogu arengulugu ja koostis“ – Vana Tallinn, XI (XV). Väljaandja Raimo Pullat. Tallinn: Tallinna Linnavalitsus, Estopol.
TPTKA = Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse arhiiv: Juhtorganite protokollid; EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse 2010. aasta sõnaline aruanne.
TTKKA = Tallinna Toompea Kaarli Koguduse arhiiv: Kirjavahetus Tallinna praostkonnaga.
Viilma, Urmas (2017) „Lehekülgi Tallinna Toomkooli taasavatud päevaraamatust“ – Eesti Kirik, 49, 11–14.
Artikkel on koostatud EELK Usuteaduse Instituudis 2018. aasta kevadel kaitstud magistritöö „Iseseisvuse taastanud Eestis luterliku üldhariduskooli loomine Tallinna Toomkooli näitel“ põhjal ning on pühendatud Tallinna Toomkooli esmamainimise 700. aastapäevale.
Urmas Viilma (1973) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.
