Kristlane: Ainult ainujumal on tõeline Jumal!
Ontoloog: Kas ma võiksin vahele segada? Sa vist ei märka, mida sa sellise väite esitamisega teed?
Kristlane: Mis mõttes mida? Ma kuulutan oma usku.
Ontoloog: Väide, et miski on tõeliselt olev, on metafüüsiline väide.
Kristlane: Ma ei näe midagi halba selles, et minu usul on metafüüsiline külg. Mõtlemise ja usu ühinemisel sünnib teoloogia.
Ontoloog: Metafüüsilisel mõtlemisel on oma vead, mis kanduvad nii su usku üle.
Kristlane: Ja millised vead need siis olema peaks?
Ontoloog: Esiteks muidugi see, et tõeliselt oleva ja teiseselt oleva eristus muudab olevad millekski tühisemaks.
Kristlane: Paganlikke jumalaid ei saa tühisemaks muuta. Neid lihtsalt ei ole!
Ontoloog: On ju olemas ka teine strateegia, mida kristlased paganlikesse jumalatesse suhtumisel kasutavad – et need on deemonid.
Kristlane: Olevate vähendamine ei ole ainus viga, mille metafüüsika teeb?
Ontoloog: Olevate asendamine esmaselt olevaga ei ole kuigi sügavale tungiv mõtteviis. Eristada tuleb mitte esmaselt ja teiseselt olevaid, vaid olevaid ja olemist.
Kristlane: Ja kuidas see teismi küsimuses välja näeks?
Ontoloog: Jumalikkus avab end jumalates. Ükski jumal ei ole kogu jumalikkust avav, sest jumalikkus avab end varjavalt.
Kristlane: Sa räägid abstraktselt, aga mida see inimese elus tähendab?
Ontoloog: Muuseas ka seda, et ühe jumala arm ei ole teise arm. Põllumees, kellele taevajumal head ilma annab, võib olla ju üksik, armastusejumala õnnistuseta. Ja nii kui merele satub, võib teda tabada torm jne.
Kristlane: Ja sa ei näe mingit vahet kristluse ja teiste monoteistlike religioonide vahel? Kõik on nad sinu jaoks metafüüsilised religioonid?
Ontoloog: Detailides näen ma muidugi vahet. Nimelt on üks jumalatega seotud küsimus inimarmastuse jumala küsimus.
Kristlane: Ma pole kuulnud, et üheski polüteistlikus religioonis oleks inimesearmastuse jumal.
Ontoloog: Neid ei nimetata nii. Sest inimesearmastuse jaoks peab olema ise inimlik, seega inimesearmastuse jumal peab olema pooljumal.
Kristlane: Sa siis arvad, et ma suhtun inimesearmastusse metafüüsiliselt, sest ma arvan, et vaid Kristus esindab tõelist inimarmastust?
Ontoloog: Jah, minu meelest avab ja varjab inimesearmastus end erinevates humanistides.
Kristlane: Nüüd oled sa jumalate küsimusest sootuks kaugenenud. Sa ei räägi ju enam pooljumalatest, vaid humanistidest.
Ontoloog: Aga heategijad ja kangelased ongi minu meelest jumalate sarnased – nad ei vaja eriti jumalate tuge ja nende peale saavad teised toetuda, hea inimene.
Karmo Talts (1979) on literaat.