Arhiiv

Tähenduse horisont (nr 225/ 1.4.2016)

horisont

Foto: Kadri Lääs

 

Kristus on üles tõusnud! Selle ülestõusmispühade tervitusega soovime Sulle, hea lugeja, õnnistatud ja tähenduslikku pühadenädala lõppu.

Sõnum, et Jeesus elab ja on surnuist ülestõusnud, muudab vaatenurka kannatusnädala sündmustele. Läbikukkunud messiakandidaat astub meie ette uuesti kui Jumala Poeg, kes on „meie, inimeste pärast ja meie õndsuseks“ (Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus) alanduse tee tõelise inimese, aga ka tõelise Jumalana läbi teinud. Segamini pusletükid paigutuvad meie silme ees kohtadele ja pilt saab klaariks. Me usume taipavat sügavamat tähendust Jeesuse maise teekonna ja sõnumi taga. Isegi kui viimset selgust võime loota alles selle maailma horisondi taga, nagu oma kirjutistes kordab luterlik reformaator Martin Chemnitz: „Kõike, mida meil on vaja teada oma hingeõndsuse jaoks, me juba teame. Ülejäänud küsimused võime jätta selleks ajaks, kui kord jõuame taevasesse akadeemiasse.“

Ülestõusmissündmuses toimunu tähendusest kõneleb assessor Tauno Toompuu, kes tutvustab tänase ajakirja Kirik ja Teoloogia numbris Ameerika Ühendriikide tuntud uustestamentlase Marcus J. Borgi käsitlust ülestõusmisuskumusest algristikoguduses ja Pauluse kirjades. Erinevalt briti uustestamentlase N. T. Wrighti arusaamast, millest võib põhjalikumalt lugeda Ergo Naabi sulest 18. märtsil 2016 ilmunud artiklis, pole Borgi jaoks oluline, „kas Jeesuse ülestõusmine on ajalooline fakt või mitte, vaid tähtis on leida ülestõusmissündmuse tähendus“. Rääkides ülestõusmise metafoorsest tähendusest, peabki Borg silmas selle tähenduse otsimist Jeesuse kaasaegsete jaoks, aga ka meie jaoks täna. Toompuu tõdeb: „Ometi ei kaota evangeeliumide ülestõusmislugude metafoorne tõlgendamine nende tõeväärtust. Need kirjeldavad teoloogilist tõde ja edastavad metafoorsete kujundite kaudu seda tegelikkust, mida teisiti edastada ei saagi.“

Tähendus sõltub aga sageli vaatajast, kelle sisemine veendumus kujundab ka tema reaalsusetaju. EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli on valinud jutluse aluseks loo Vanast Testamendist, kus Mooses saadab Kaananimaale kaksteist maakuulajat / vürsti sealseid olusid hindama, kes annavad tagasi pöördudes Tõotatud maale asumise võimalikkusele kaks vastandlikku hinnangut. Osade jaoks on Jumala tõotatud tulevik kättesaamatus kauguses, sest nad pidasid end võrreldes kaananlastega sama väikesteks kui rohutirtsud. Teine leer oli aga kindel, et Jumal on koos nendega. Pilli sõnul näeme Jumalat usaldades, et on „meiegi ees ülikülluslik, piima ja mett voolav maa. Meelerahu, armastavate suhete, lootuse ja tähendusrikka elu piirkond. Selle vallutamiseks ei ole me kunagi piisavalt tugevad, aga meie tugevus ei loe nagunii. Isegi „kristlike vürstide“ hulka kuulumisest ei piisa. Vaja on vaid samaaegselt alandlikku ja julget usku, et heameelne Jumal on meiega. Tõeline julgus peitub usus Jumala võimalustesse.“

Kuidas religioosne või teoloogiline vaatenurk võiks vastuseisu asemel rikastada tähenduse- ja tõeotsinguid, olgu siis teaduse, filosoofia või ka mistahes muus valdkonnas, mõtiskleb arvamusloos filosoof Enn Kasak. „Religioonihirm hägustab ateistlike uurijate selget mõtlemist, nad peavad tarbetuks arutlusmustreid, mida traditsiooniliselt on kasutanud teoloogia. Füüsika on juba läbinud eufooria perioodi, mil loodeti kõik ära seletada klassikalise mehhaanika abil, kuigi jah, mõned unistavad ikka veel „kõiksuse valemist“, lootes samas vabaneda ka jumalast.“ Kasak leiab, et teoloogiline vaatenurk maailmale, selle mõningad arusaamad, meetodid ja mõttekäigud, võiks olla teadusele või filosoofiale hoopis abiks maailma mõtestamisel.

Ajakirja tänases numbris tutvustab õp Toomas Paul äsja eesti keeles ilmunud Jacques Philippe’i raamatut palvest „Aeg Jumalale. Abiks palvetajale“, mis on mõeldud käsiraamatuks igale palvetajale. Paul toob esile karmeliidist autori oskust käsitleda äärmiselt mõistvalt ning avaralt palve väga erinevaid viise ning mõista seda kui aega Jumalaga kohtumiseks.

Nende uute  kaastööde kõrval meenutame suurt hulka tänuväärseid kaastöid meie viljakalt autorilt Jaan Toomingalt, kes sai 28. märtsil 70-aastaseks. Soovime talle palju Jumala õnnistatud päevi siin päikese all!

Head lugemist ja tähenduse otsimist!

 

Tänases numbris:

Tauno Toompuu, Ülestõusmisuskumus Marcus Borgi pilgu läbi.

Enn Kasak, Religioonihirmust vaevatud vaimuvaesus.

Toomas Paul, Palve kool.

Einike Pilli, Vürstidest, rohutirtsudest ning tõelisest julgusest.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

 

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English