Kreeka Õigeusu Kiriku piiskop Porfyrios ja Türgi mufti dr Talip Atalay olid kõnelejad kohtumisel „Religioonidevaheline kommunikatsioon, usuvabadus ja rahu rajamine“, mis toimus Genfis 11. märtsil ÜRO Inimõiguste Nõukogu 31. istungi paralleelse sündmusena.
Küprose kiriku direktor, piiskop Porfyrios ütles, et need, kes on huvitatud Küprose probleemi [Küprose saarel on ametlikult Küprose Vabariik, kuid saare põhjaosa on okupeerinud Türgi ning rajanud sinna Türgi Põhja-Küprose Vabariigi. – Toim.] lahendamisest, peaksid sellist dialoogi toetama igal võimalikul viisil. „Selle dialoogi suur väärtus ja tähtsus ei piirdu selle riigi piiridega, sellest [dialoogist] võib saada mudel ja näide kahjutules, mis on hävitanud meie naabreid Lähis-Idas nii kaua aega,“ ütles piiskop.
„Küprosel on edasi arenenud interreligioosne suhtlus kristlike ja moslemite juhtide vahel viinud hiljutiste läbimurreteni, sh nende kirikute ja mošeede taasavamine, mis on olnud aastakümneid ligipääsmatud pikaleveninud konflikti tõttu saarel,“ ütles dr Heiner Bielefeldt, ÜRO religiooni- või usuvabaduse eriraportöör, kes on lõhenenud Küprosel olnud suureks abiks usujuhtidele.
„Mõned interreligioossed kohtumised Küprosel on olnud avatud ka mittetraditsiooniliste usukoguduste osavõtule, sh evangelikaalid, bahaid, budistid ja teised, seega rajades teadvustatust edasise religioosse pluralismi esilekerkimise kohta,“ ütles Bielefeldt.
Piiskop Porfyrios, kes esindas kohtumisel Küprose kiriku peapiiskoppi Chrysostomus II, selgitas, et dialoog, „mida viiakse läbi hea tahte, koostöö ja siiraste kavatsuste vaimus“ toimub usujuhtide vahel Küprosel seitsmendat aastat. Sellele eelnes 42 aastat läbirääkimisi kahe koguduse vahel, et teha lõpp saarel valitsevale lõhestumisele ning taastada rahu.
Dr Talip Atalay on esimene Küprose mufti, kes on jõudnud toimiva dialoogini Kreeka Õigeusu Kirikuga. „Küprose muftina pean ma ennast õnnelikuks, sest mul on privileeg suuta seista igasuguse julmuse ja vägivalla vastu koos nelja erineva kristliku kirikuga.“
Peter Weiderud, Aleksandria Rootsi Instituudi direktor ning endine Kirikute Maailmanõukogu ametnik, ütles, et dialoog on hädavajalik ning see vajalikkus saab kaasa tuua ka dialoogi nendega, keda peeti vaenlasteks. „Me teeme rahu vaenlastega, mitte sõpradega,“ märkis ta. „Enne seda dialoogi nii mufti kui ka peapiiskop pidasid üksteist ekstremistideks.“
Weiderud kinnitab, et religioonidevaheline dialoog edendab alati rahu. Selle näiteks ütleb ta: „Me nägime seda Küprosel kaks nädalat tagasi, kui Nikosia lähistel põles mošee ning mufti ja peapiiskop astusid koos vastu olukorrale ühises keeles, et rahustada pingeid. Kümme aastat tagasi oleks see olnud säde, millest alanuks suur põleng.“
Allikas: KMN, vt siit.
