Pauluse kirjad ja (homo)seksuaalsus – tagasivaade Eesti diskussioonis kasutatud hermeneutilistele argumentidele, 1. osa

Mõned faktid Eesti tausta kohta

Eesti ühiskondlikul ja kiriklikul maastikul on oma eripärad. Võrreldes enamuse Euroopa ja maailma riikidega kuulub suhteliselt väike protsent rahvastikust otseselt mõnda usulisse ühendusse. Osakaal kõigub veerandi elanikkonna piiril, ning tendents on olnud langev. Suurimad religioossed ühendused on kristlikud, kaks neist eriti: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Venekeelse elanikkonna hulgas kuulub kirikusse protsentuaalselt rohkem inimesi kui eestikeelse elanikkonna seas; koos Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuga on ortodokssete osakaal kogu elanikkonnas praeguseks tõenäoliselt suurem kui luterlaste osakaal. Aga kuna avalik diskussioon Eestis on suures osas eestikeelne, siis ei ole vene õigeusu kirikul debatile kuigi suurt mõju. Eestikeelsete kristlaste seas on luterlik kirik ajalooliselt ja ka praegusel ajal tähtsaim kirik, tähtsuselt järgneb Eesti Apostlik Õigeusu Kirik. Vaatamata oma liikmeskonna suhteliselt väiksele arvule on aga aktiivsete ja mõjukate kirikute seas lisaks baptistid ja vabakoguduslased, rooma-katoliiklased jt. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on tähelepanuväärse mõjuga institutsioon, sest see koondab fragmenteerunud kiriklikku maastikku väga hästi, annab kirikutele vaatamata nende suurusele või väiksusele võrdse hääle ning on lisaks ainus kristlik institutsioon Eestis, mida ilmalik Eesti riik finantseerib riigieelarvest.

Järgnevaga esitan mõned olulisemad teemad, mis iseloomustavad Eestis toimunud diskussiooni (homo)seksuaalsuse ja piiblihermeneutiliste küsimuste üle. Kõige rohkem keskendun sealjuures Pauluse kirjade tõlgendamise aspektidele. Ootamatul kombel on just eriti Pauluse kirjutatu kõlanud Eesti (ilmaliku) avalikkuse ees jõudsal häälel. Nimelt jõudis esimest korda pärast nõukogude aega diskussioon, milles kasutati ka usulisi ja kristlikke argumente, aastal 2014 kogu ühiskonnani. Põhjus selleks oli Riigikogu kavatsus võtta vastu kooseluseaduse muudatus. Samasooliste kooselu puudutavate kirikusiseste vaidluste kandumine kirikutest väljapoole on tähelepanuväärne fakt.

Diskussioon ja allikad

Võrreldes lääne ühiskondadega algas diskussioon samasooliste kooselu üle Eestis suhteliselt hilja ning oli alguses seotud LGBT aktivistide lobitööga. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari Ameerikast pärit õppejõud Mark P. Nelson avaldas 2005. aastal artikli Eesti Metodisti Kiriku ajakirjas Koduteel, mis kajastas sarnaseid diskussioone USA-s. Lühikeses Eesti Kiriku artiklis mõtiskles vaimulik ja õppejõud Vallo Ehasalu Piibli ja homoseksuaalsuse üle (2006). Esimene tõsisem katse koondada kristlike kirikute arusaamu perekonna, seksuaalsuse ja homoseksuaalsuse teemal toimus 2008. aastal – EKN avaldas „Eesti Kirikute Nõukogu seisukoha homoseksuaalsuse küsimuses“ (EKN 2008). Sellele seisukohavõtule vastasid teadusliku artikliga homoseksuaalsusest Piiblis teoloogid Jaan Lahe ja Urmas Nõmmik (2011). Artikkel põhjustas elevust mitme kiriku vaimulike ja liikmete seas; Usuteadusliku Ajakirja vastav number eemaldati EELK Tartu Pauluse koguduse kiriku kristliku raamatupoe müügiletilt (Sander 2012). Vahejuhtum põhjustas avalikkuse suurt huvi, ajakirja number müüdi läbi ja avaldati kiirkorras elektrooniliselt. Järgnes ka hulk muid kirikusiseseid reaktsioone, s.h artikli sarkastiline refereering netiväljaandes Meie Kirik (Vihuri 2012).

Üldine debatt sai tõsise hoo sisse Riigikogu plaaniga legaliseerida samasooliste partnerlus. Poliitiline protsess algas vähem või rohkem juba aastal 2011, aga aprillist oktoobrini 2014 tegeles poliitiline koalitsioon aktiivselt kooseluseaduse muutmisega, ning see vallandaski intensiivse ühiskondliku diskussiooni. Eesti kirikute ametlik reaktsioon oli ühehäälne, deklaratsioone ja memorandumeid avaldati mitu korda (EKN 2012a; 2012b; 2014), „põhiliselt ilmalikest katoliiklastest koosnev grupp, mis moodustas Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, pühendus võitlusele homoseksuaalse suhte kui „loodusseadustega“ vastuolus oleva amoraalse akti vastu“ (Kilp 2015, 125). Vaatamata sellele jätkus eriti luterlikus kirikus ning eriti akadeemiliselt kvalifitseeritud teoloogide hulgas arvestatav vastuseis ametlikule teoloogilisele diskursusele. Riigikogu õiguskomisjoni korraldatud seminaril kooseluseaduse erinevate aspektide teemal 28. augustil 2014 toodi kristlaste kaks vastandlikku häält avalikkuse ette.[1] Mõlemad teoloogiliste küsimustega tegelevad ettekanded avaldati üsna pea pärast seminari (Nõmmik 2014b; 2014c; Roosimaa 2014). Kooseluseaduse muutmist pooldavate kristlaste tiib avaldas rea artikleid ajakirja Kirik & Teoloogia erinumbris (Lahe 2014; Lasogga 2014; Nõmmik 2014b; vrd ka Põder 2014). Kooseluseaduse muutmise vastaste kristlaste poolel avaldas EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob pikema vastuse Lahe ja Nõmmiku artiklile netiväljaandes Meie Kirik (Hiob 2014a; 2014b).

Sama vaidlusega homoseksuaalsuse teoloogilise käsitluse üle käis ühte sammu ka hoopis põhimõttelisem arutelu piiblihermeneutika üle. Ka siin domineerisid ülal nimetatud Hiob, Lahe ja Nõmmik (Hiob 2014c; 2014d; 2015; Lahe/Nõmmik 2014; Nõmmik 2014a).

Siinse ülevaate autor viitab korduvalt enda kirjutistele, aga püüab jääda truuks neutraalse ülevaate printsiibile; fakt, et autor on Vana Testamendi teadlane, aitab võita teatud distantsi Usuteadusliku Ajakirja artiklis (Lahe/Nõmmik 2011) esitatud Uut Testamenti puudutavate seisukohtade suhtes. Ülevaate eesmärgiks on erinevate kasutatud argumentide kokkukogumine, kõrvutiasetamine ning nende põhjal küsimuste sõnastamine. Selline lähenemine aitab loodetavasti kujundada edasist diskussiooni selgemaks ja kaalutletumaks. Küsimused aitavad omavahelistes vestlustes, grupitöödes ja ka kirikus laiemalt probleemidele lahendusi otsida.

Eesti diskussioonis kajastunud küsimused

1. Üksikute sõnade tähendus? Homoseksuaalsed või mitte? Sättumus või praktiseerimine?

Lahe ja Nõmmiku kirjutatud Usuteadusliku Ajakirja artiklis arutletakse teiste piiblikirjakohtade kõrval ka kolme Uue Testamendi kirjakoha üle: Rm 1:26–27, 1Kr 6:9–10, 1Tm 1:8–10. Teiste probleemide seas kerkib esile mõne negatiivse varjundiga strateegilise sõna tähendus (2011, 15–17; sarnaselt Lahe 2014). Kahte kreeka sõna (malakoi ja arsenokoitai 1Kr 6:9) puudutava akadeemilise diskussiooni taustal ning tunnistades, et terve hulk erinevaid tõlkeid on võimalik, välistades vaid „homoseksuaalid“,[2] on artikli domineerivaks argumendiks homoseksuaalsuse mõistmise kultuuriline erinevus juudi-hellenistlikus maailmas ja tänapäeval: praegusel ajal oleme teadlikud homoseksuaalse sättumuse fenomenist, samas kui vanadel aegadel seda ei tuntud ning käsitleti vaid homoseksuaalset praktikat, tihti veel teatud kindlates olukordades.

Enamuses publikatsioonides, milles tsiteeritakse või viidatakse kirjakohta 1Kr 6, ei reflekteerita nende kahe sõna tähenduse üle (Nelson 2005; Ehasalu 2006; EKN 2008; EKNK 2014; Hiob 2014a), sest tavaliselt toetutakse tooniandvas eesti piibliväljaandes kasutatud tõlgetele „lõbupoisid“ ja „meestepilastajad“.[3] EKN-i seisukohas homoseksuaalsuse küsimuses (EKN 2008) tsiteeritakse 1Kr 9(–11) kolm korda ning viidatakse lisaks kahel korral; terminoloogilised selgitused puuduvad, ent väljendid „homoseksuaalsete kalduvustega inimene“ ja „alternatiivne seksuaalne orientatsioon“ kajastavad ilmselt nimetatud kahe sõna tõlgendusvarjundit. Nelson (2005) kasutab otsesõnu tõlgendust „homoseksuaalid“; Ehasalu (2006) on täpsem, sest nimetab „kreeklaste homosuhteid“; sarnaselt rõhutab Hiob (2014a) nii „aktiivset kui ka passiivset homopraktikat“. Aga kõikidel nendel juhtudel ei ole argumentatsiooni rõhuasetus nii või teisiti sõnade täpsel tähendusel, ja seega tuleb suunduda järgmise argumentide ringi juurde.

• Kokkuvõttes: elementaarne küsimus on, kas malakoi ja arsenokoitai viitavad homoseksuaalsusele üldiselt või teatud homoseksuaalsuse praktiseerimise viisile. 

2. Pauluse kiri roomlastele 1:26–27 – lähem kontekst?

Eelnevalt käsitletud kirjakoha 1Kr 6 kõrval on peamine vaidlusalune Pauluse kirjakoht Rm 1:26–27 ning selle lähim kontekst 1:18–32. Rooma kirja salmid 1:18–32 keskenduvad paganate rikutusele. Ebajumalateenistuse pärast on Jumal andnud paganad häbitute kirgede meelevalda. Selliste kirgede nimekiri esineb salmides 26–27, millele järgneb kõlvatute tegude kataloog salmides 29–32.

Lahe ja Nõmmik (2011) kasutavad oma analüüsis laiemat konteksti, keskendudes ebajumalateenistuse argumendile. Vastavalt nendele rõhutab Paulus paganate ärataganemist ning loogiliselt järgnevat jumalikku karistust, mis ilmneb ebaloomulikes seksuaalsuhetes. Kui vaadelda homoseksuaalsuse ja ebajumalateenistuse küsimust nimelt juutlikust perspektiivist, võib kirjakohta käsitleda ka kui paganate hulgas levinud ebaloomulike seksuaalsuhete aitioloogilist müüti. Järelikult kirjeldab Paulus siin vaid kindlat olukorda ega tegele homoseksuaalsete suhete lubatavuse või keelatuse küsimusega (2011, 12; Lahe 2014). Sealjuures järgib Paulus antiikse juutluse arusaama, et ebajumalateenistus, paganad ja ebaloomulikud seksuaalsuhted on üksteisega seotud (3Ms 18–20, Trk 13:1 jj, 14:12–14, 22–27; Lahe/Nõmmik 2011, 12).[4] Lisaks eeldab Paulus, nagu temaaegne antiikmaailm tervikunagi, et naised ja mehed on loomu poolest heteroseksuaalsed, ent nad võivad sellest loobuda (2011, 13). Erilist tähelepanu pööratakse sõnale homoiōs salmi 27 alguses, sest selle süntaktiline tõlgendus otsustab küsimuse, kas naiste loomuvastane seksuaalsuhe salmis 26 on homoseksuaalne või mitte; artikli autorid arvavad, et mitte miski tekstis endas ei viita selles suunas. Lõpuks arvavad autorid, et Paulus ei mõista „hukka (kõigi) homoseksuaalsete kalduvustega inimeste igasuguseid seksuaalsuhteid“ (2011, 13[5]; Lahe 2014). Lahe lisab oma hilisemas käsitluses (2014), et pauluslik arusaam seksuaalsest vabadusest rooma ühiskonnas on karikatuur, mis ei kajasta täpselt tegelikkust; ja veelgi enam, Pauluse sõnum Rooma kirja esimestes peatükkides viitab kogu inimkonna patususele.

EKN-i seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses (EKN 2008) eeldab, et Paulusel on vaieldamatu autoriteet, ning interpreteerib Rm 1:25–28 järgnevalt:

„Kirjas roomlastele õpetab Paulus kogu oma apostelliku autoriteediga, et homoseksuaalsete kalduvustega inimeste seksuaalelu on „väär“,[Rm 1:28] kuna „nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu“[Rm 1:25] ja „on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest“[Rm 1:27].“

Seda kirjakohta kasutatakse veel edaspidigi poleemiliselt seisukoha vastu, et Piibel mõistvat hukka vaid vägivaldse homoseksuaalse praktika[6] – Piibel mõistab hukka igasuguse homoseksuaalsuse, ka lahus vägivallast. Rooma kirja salmid 1:26–27 toetavad ideed, et seksuaalse vahekorra mõlemad pooled teevad seda vabatahtlikult, nii naised kui ka mehed (EKN 2008):

„Pühakiri tunnistab homoseksuaalsuse valeks ja loomuvastaseks kui seksuaalse orientatsiooni, isegi lahus otsesest vägivallast, kuna see suunab inimesed nende suguelulisel arenguteel „kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär“ [Rm 1:28].“

Rooma kirja salme 1:26–27 nimetab sarnases kontekstis ka Nelson (2005), eeldades, et siin mõistetakse hukka homoseksuaalsus kui selline. Ehasalu (2006) käsitleb homoseksuaalsust Rm 1:18–32 kontekstis „näidispatuna“ (meeste ja naiste puhul ühtemoodi) – ebajumalateenistuse kaudu „inimene „rikub“ Jumala ja Jumal omalt poolt rikub inimese“. Vaimulik ja õppejõud Peeter Roosimaa nõustub oma ettekandes Riigikogu õiguskomisjoni arvamusseminaril ning sellele toetuvas artiklis (2014) Lahe ja Nõmmikuga selles osas, et Rm 1:26–27 tõepoolest ei tegele üksnes homoseksuaalsusega, vaid laiemalt paganate ärataganemisega. Vastavalt Roosimaale on põhiküsimuseks, kas patt on patt, kui seda mõista jumaliku karistuse võtmes, kuid ta lisab ka uue vaatenurga sellega, et rõhutab „ihu häbistamise“ (Rm 1:24) aspekti, mis ei tohi olla ei normiks ega eeskujuks.

Arne Hiob oma vastuses (2014a) tõreleb Lahe ja Nõmmikuga seepärast, et need ei võta tegelikult arvesse Rm 1:26–27 konteksti. Patt, mis haarab ka homoseksuaalsust, on ebajumalateenistuse tulemus, aga seda tulemust hinnatakse negatiivselt kogu kirjakohas ning see vastab täiesti juutlikule arusaamale (Trk 14:22–27). Pole võimalik opereerida süntaktiliselt, nagu näiteks jagada salmide 26–27 lauset mitmesse ossa, ega ole võimalik mõtiskleda teemal, kas kirjakoht peab silmas ainult homoseksuaalset praktikat või mitte. Paulus ise mõistab mõlemat sugupoolt ühena Jeesuses Kristuses (Gl 3:28), ja nii teevad ka teised Uue Testamendi kirjakohad (Lk 2:23; Ilm 12:5, 13).

Kokkuvõttes on põhiküsimused:

• Kas salmid Rm 1:26–27 viitavad homoseksuaalsusele üldiselt, loomuvastastele, s.t homoseksuaalsele käitumisele või ainult meeste homoseksuaalsele praktikale?
• Kas kirjakohta Rm 1:26–27 saab kasutada diskussioonis homoseksuaalsuse üle üldiselt, kuna selle kontekst on kogu inimkonna patusus ja eriti paganate ebajumalateenistus?
• Kuidas interpreteerida pattu, kui see on karistus ebajumalateenistuse eest?

Allikad

Ehasalu, Vallo (2006) „Piibli sõna homoseksuaalsuse kohta“ – Eesti Kirik, 51, 15.12.2006. http://www.eestikirik.ee/piibli-sona-homoseksuaalsuse-kohta/ [külastatud: 09.09.2015].

EKN 2008 = Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses, 16.10.2008. http://ekn.ee/lakitus.php?id=1 [külastatud: 09.09.2015].

EKN 2012a = Eesti Kirikute Nõukogu arvamus kooseluseaduse väljatöötamise küsimuses, [ilma täpse kuupäevata] 2012. http://ekn.ee/lakitus.php?id=19 [külastatud: 09.09.2015].

EKN 2012b = Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht kooseluseaduse eelnõu kontseptsiooni kohta, 28.09.2012, http://ekn.ee/lakitus.php?id=21 [külastatud: 09.09.2015].

EKN 2014 = Eesti Kirikute Nõukogu avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule seoses kooseluseaduse eelnõuga, 03.10.2014. http://ekn.ee/uudis.php?id=147 [külastatud: 09.09.2015].

EKNK 2014 = Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku seisukoht homoseksuaalsuse küsimustes, 05.05.2014. http://www.eknk.ee/content/fck/File/EKNK%20seisukoht_homoseksuaalsus.pdf [külastatud: 09.09.2015].

Hiob, Arne (2014a) „Arne Hiob: piiblitõlgendusest, homoseksualismist ja Jumala armastusest“ – Meie Kirik, 23.09.2014. http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4200&Itemid=4 [külastatud: 09.09.2015].

= (lühendatud kujul avaldatud ka: Hiob, Arne (2014b) „Arne Hiob: piiblitõlgendusest, homoseksualismist ja Jumala armastusest“ – ERR uudised, 24.09.2015. http://uudised.err.ee/v/arvamus/5398d6fe-18c0-44d3-bb75-3ed0a37be346) [külastatud: 09.09.2015].

Hiob, Arne (2014c) „Jah, tõesti ajaloolis-kriitiline reduktsioon“ – Kirik & Teoloogia, 115, 21.02.2014. https://kjt.ee/2014/02/jah-toesti-ajaloolis-kriitiline-reduktsioon/ [külastatud: 09.09.2015].

Hiob, Arne (2014d) „Usk muutuvas maailmas luterliku vaate kohaselt“ – Kirik & Teoloogia, 113, 07.02.2014. https://kjt.ee/2014/02/usk-muutuvas-maailmas-luterliku-vaate-kohaselt/ [külastatud: 09.09.2015].

Hiob, Arne (2015) Piibel usu ja teaduse vahel. Universaalne kultuuriraamat tänapäeval. [Tallinn:] Allika.

Kilp, Alar (2015) „Religious Nationalism Blocking the Legal Recognition of Same-Sex Unions in the Baltic States“ – Religious and Sexual Nationalisms in Central and Eastern Europe. Gods, Gays and Governments. Eds. Srdjan Sremac, R. Ruard Ganzevoort. Leiden, Boston: Brill, 113–133.

Lahe, Jaan (2014) „Kas homoseksuaalse partnerluse hukkamõistmine Piibli alusel on põhjendatud?“ – Kirik & Teoloogia, 145, 19.09.2014. https://kjt.ee/2014/09/kas-homoseksuaalse-partnerluse-hukkamoistmine-piibli-alusel-on-pohjendatud/ [külastatud: 09.09.2015].

Lahe, Jaan; Nõmmik, Urmas (2011) „Homoseksuaalsus Piiblis“ – Usuteaduslik Ajakiri, 1 (62), 3–21. http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011%20%2862%29/Nommik-Lahe.pdf [külastatud: 09.09.2015].

Lahe, Jaan; Nõmmik, Urmas (2014) „Lühike sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse“ – Kirik & Teoloogia, 116, 28.02.2014. https://kjt.ee/2014/02/luhike-sissejuhatus-ajaloolis-kriitilisse-meetodisse/ [külastatud: 09.09.2015].

Lasogga, Mareile (2014) „Orienteerumistähised eetilis-teoloogilise otsuse kujundamiseks, lähtudes näitena erimeelsustest, kuidas hinnata kristlikust vaatepunktist homoseksuaalsust“ – Kirik & Teoloogia, 145, 19.09.2014. https://kjt.ee/2014/09/orienteerumistahised-eetilis-teoloogiliste-otsuse-kujundamiseks-lahtudes-naitena-erimeelsustest-kristlikust-vaatepunktist-homoseksuaalsust/ [külastatud: 09.09.2015; tõlge: M. Lasogga, Orientierungslinien zur ethisch-theologischen Urteilsbildung am Beispiel der strittigen Bewertung von Homosexualität in christlicher Perspektive. Texte aus der VELKD, Nr. 170].

Nelson, Mark P. (2005) „Kirik ja homoseksuaalsus… Miks nii palju kära?“ – Koduteel. Eesti Metodisti Kiriku ajakiri, 4/2005. http://www.metodistikirik.ee/koduteel/artikkel/416 [külastatud: 09.09.2015].

Nõmmik, Urmas (2014a) „Kas tõesti ajaloolis-kriitiline reduktsioon?“ – Kirik & Teoloogia, 114, 14.02.2014. https://kjt.ee/2014/02/kas-toesti-ajaloolis-kriitiline-reduktsioon/ [külastatud: 09.09.2015].

Nõmmik, Urmas (2014b) „Kirikust, teoloogiast, peremudelitest ja kooseluseadusest“ – Kirik & Teoloogia, 145, 19.09.2014. https://kjt.ee/2014/09/kirikust-teoloogiast-peremudelitest-ja-kooseluseadusest/ [külastatud: 09.09.2015].

= (lühendatud kujul avaldatud ka: Nõmmik, Urmas (2014c) „Kirikust, teoloogiast, peremudelitest ja kooseluseadusest“ – ERR uudised, 23.09.2014. http://uudised.err.ee/v/arvamus/de49f050-176a-4f62-85cf-ef89881bb407 ) [külastatud: 09.09.2015].

Põder, Thomas-Andreas (2014) „Quo vadis, EELK? Küsimusi, selgitusi ja ettepanekuid ühenduses kirikukogu hiljutise avaldusega“ – Kirik & Teoloogia, 145, 19.09.2014. https://kjt.ee/2014/09/quo-vadis-eelk-kusimusi-selgitusi-ja-ettepanekuid-uhenduses-kirikukogu-hiljutise-avaldusega/ [külastatud: 09.09.2015].

Roosimaa, Peeter (2014) „Mida ütleb Piibel seksuaalelust“ – Eesti Kirik, 35, 10.09.2014. http://www.eestikirik.ee/mida-utleb-piibel-seksuaalelust/ [külastatud: 09.09.2015].

Sander, Maris (2012) „Kirik keeldus müümast homoseksuaalsusest kirjutanud usuajakirja“ – Eesti Ekspress / Delfi, 10.02.2012. http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/kirik-keeldus-muumast-homoseksuaalsusest-kirjutanud-usuajakirja?id=63892501 [külastatud: 09.09.2015].

Vihuri, Veiko (2012) „Arvamus: Ühest Usuteadusliku Ajakirja indekseeritud artiklist“ – Meie Kirik, 15.08.2012. http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2765&Itemid=1 [külastatud: 09.09.2015].

Artikkel toetub Luterliku Maailmaliidu neljandal hermeneutika konverentsil „Evangeeliumi vägi: arendades Pauluse hermeneutikat“ 28.9.2015 Aarhusis Taanis peetud ettekandele. Teine osa ilmub järgmisel reedel.

 

Urmas Nõmmik (1975), dr. theol., on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent, EELK liige ning ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige.