Eile, 26. novembril toimus Tartu Ülikoolis usuteaduskonna konverents “Lähis-Ida ja islamiuuringud Eestis”.
Kontaktid Araabiamaade ja Eesti vahel ulatuvad keskaega, seda tõendab araabia müntide jõudmine Eestisse. Eesti leiame ka Marokost pärit Araabia geograafi al-Idrīsī atlasest, mis valmis 1154. aastal. Juba 18. sajandi, aga eriti 19.sajandi Euroopa ja ka Eesti huvi idamaade vastu kasvab. Kui 19.sajandil oli peamiseks huviobjektiks Araabiamaade eksootiline kultuur, siis tänapäeva huviobjekt keskendub peamiselt julgeolekuküsimustele. Samas jätkub ka tähelepanu kultuuri iseärasusele ja islami usu mõjule ühiskonda defineeriva tegurina. Konverentsi eesmärk oli tutvustada kuulajale islamiga seotud aktuaalseid uurimisteemasid, mida esitasid uurimistööde autorid.
Konverentsi esimeses pooles kõnelesid PhD Elo Süld („Islami uuringud Eestis“), mag Janek Järva („Islamiusuliste radikaliseerumine“), mag Helen Gersman („Terrorismi ideoloogia“), mag Heleri Kivi („Islami õigus tänases maailmas“), Kairi Hunt („Türgi ja kurdide suhted“), Georg Lassur („Islami revolutsioon Iraanis“), Maarja Rooni („Tänapäeva Iraan – peatatud liberalismikatsed“) ja mag Alver Aria („Islami pangandus“). Konverentsi teise poole esinejad olid mag Kerli Käiro („Naise roll islamieelses Araabias“), Kristiina Kalistru („Naise roll islami ühiskonnas“), Kristiina Soosaar („Ajutine abielu Muhamedi ajal ja šiiitlikus traditsioonis“), Liine Toomse („Inimese kujutamine islami arhitektuuris“), Eva-Liisa Roht („Sufismi psühholoogia ja erbu maalimine“), Ege Lepa („Islam Eestis“) ja PhD Vladimir Sazonov („Islami uuringute tuleviku teemad ja perspektiivid Eestis“).
Konverents korraldati baasfinantseeringu nr PFLKU15910 „Islamisisesed konfliktid Lähis-Idas ja nende ajaloolised ning kultuurilised lätted Süüria ja Iraagi kodusõdade näidetel“ toetusel.
