Euroopa teoloogiale on taas osaks saanud raske kaotus – 28. juulil suri tuntud Uue Testamendi teadlane Ferdinand Hahn.
Ferdinand Hahn sündis 1926. a. ning õppis evangeelset teoloogiat Mainzi, Göttingeni ja Heidelbergi ülikoolis. 1963. a. kaitses ta doktoritöö „Christologische Hoheitstitel“ („Kristoloogilised aunimetused“), millest sai kiiresti klassika – seda teost on väga palju tsiteeritud ja sellest on ilmunud arvukalt trükke. 1964-1968 oli Hahn Kieli ülikooli ja 1968-1976 Mainzi ülikooli Uue Testamendi teaduse professor. 1976. a.-st kuni emerituuri siirdumiseni 1994. a. oli Ferdinand Hahn Uue Testamendi teaduse professoriks Müncheni ülikoolis. Ta suri 89 aasta vanusena.
Hahni uurimisteemade ring oli väga lai. Tema olulisematest monograafiatest olgu siin nimetatud „Das Verständnis der Mission im Neuen Testament“ („Misjoni mõistmine Uues Testamendis“, 1963); „Der urchristliche Gottesdienst“ („Algkristlik jumalateenistus“, 1970); „Die Verwurzelung des Christentums im Judentum“ („Kristluse juured judaismis“, 1996); „Frühjüdische und Urchristliche Apokalyptik“ („Varajudaistlik ja algkristlik apokalüptika“, 1998); „Mission in neutestamentlicher Sicht“ („Misjon Uue Testamendi vaatenurgast“; 1999); „Theologie des Neuen Testaments I: Die Vielfalt des Neuen Testaments“ („Uue Testamendi teoloogia I: Uue Testamendi mitmekesisus“, 2003); „Studien zum Neuen Testament“ („Uurimused Uuest Testamendist“; 2 köidet, 2006). Oma „Uue Testamendi teoloogia“ eest sai Hahn 2003. a. Eugen-Biseri preemia. Misjoni ja misjoniteoloogia uurijana osales Ferdinand Hahn ka oikumeenilistes kõnelustes roomakatoliku kirikuga ning interreligioosses dialoogis juutidega.
