6. augustil täitus 70 aastat päevast, mil Jaapani linna Hiroshimat tabas USA aatompommirünnak. Sellele järgnes Nagasaki pommitamine 9. augustil. Nende sündmuste mälestamiseks korraldas Kirikute Maailmanõukogu (KMN) oikumeenilise palverändurite külastuse Jaapanisse. Eesmärgiks on muuhulgas kuulata väheste siiani elusolevate pommirünnaku üleelanute mälestusi ning edendada võitlust tuumarelvade kasutamise vastu.
Ühendatud Metodisti Kiriku piiskop Mary Ann Swenson, kes on pärit Ameerika Ühendriikidest, ütles 5. augustil Hiroshima katoliiklikus Maailmarahu Mälestuskatedraalis peetud jutluses, et oikumeeniline palverändurite rühm on tulnud Jaapanisse selleks, et meenutada nende pommirünnakutega kaasnenud kohutavat hävitustööd ning öelda sellelaadsetele rünnakutele tulevikku vaadates otsustav „ei“. Jaapanisse 5-päevasele palverännakule saabunud Swenson ning kirikujuhid Saksamaalt, Lõuna-Koreast, Jaapanist, Norrast, Pakistanist ja Hollandist on kõik pärit maadelt, kes kas ise omavad tuumarelvi või elavad Ameerika Ühendriikide tuumarelvade „varju“ all. Pärast kohtumist Jaapani kirikujuhtidega Tokios leidis aset ka kohtumine relvastuse kontrolli ja desarmeerimise eest vastutava Jaapani välisministeeriumi ametnikuga.
Teekond jätkus Hiroshimas, kus palverändurid kulgesid läbi tänavate Mälestuskatedraali juurde, mis ehitati 1950ndate aastate alguses pommirünnaku üleelanute poolt. Ehitusel kasutati kohapeal savist valmistatud telliskive. Kirikukellad valmistati Saksamaal ning nende valmistamiseks kasutati II Maailmasõja ajast pärit relvade sulatamisel saadud metalli.
Oma jutluses sõnas piiskop Swenson, kes on ühtlasi KMN Keskkomitee asemoderaator, et palverändurite rühma jaoks oli väga oluline kuulda hibakusha mälestusi. Hibakusha on jaapanikeelne termin, millega tähistatakse Hiroshima ja Nagasaki pommirünnakutes ellujäänuid. Praegusel ajal kasutavad Jaapanis paljud seda mõistet, tähistamaks 2011.a. Fukushima tuumajaama plahvatustes kannatada saanuid.
Swenson juhtis oma jutluses tähelepanu vajadusele kuulata neid, kes on pidanud kannatama aatomienergia põhjustatud kahjustuste all: neid, kelle kehad on geneetiliste mutatsioonide tagajärjel moondatud; neid, kelle maad ja mered on tuumaenergia katsetamise tagajärjel mürgitatud; neid, kelle talud ja linnad kannatavad tuumajaamades asetleidnud õnnetuste tõttu; neid, kelle töö sunnib neid pidevalt viibima eluohtliku kiirguse käes. „Aatomienergia kasutamine viisidel, mis ohustavad ja hävitavad elu, on Jumala loodu patune kuritarvitamine,“ lausus Swenson.
KMN Kirikute rahvusvaheliste suhete komisjoni esimehe Peter Prove’i sõnul leidis delegatsiooni visiit Jaapanisse aset otsustaval hetkel. „70 aastat on möödunud ajast, mil neid linnu tuumapommidega rünnati ning rünnakus ellujäänud on sellest ajast peale kutsunud üles aatompommide tootmise lõpetamisele. Kuid nende hääled vaibuvad, kuna ellujäänuid on üha vähem ning nende põlvkond on kadumas. Käes on aeg võtta nende üleskutset tõsiselt ja teha lõpparve aatompommidega, et neid poleks enam kunagi võimalik kasutada. See on meie delegatsiooni üheks ülesandeks: kutsuda üles tuumarelvastuse keelustamisele ning mitte piirduda status quo säilitamisega, mis rahuldub tuumarelvade hulga stabiilsusega leppimisega.“
Prove lisas, et käes on sobiv hetk tuumarelvastuse keelustamiseks, kuna enamus riike on sellest huvitatud. “Kõik teised massihävitusrelvad nagu kobarpommid, maamiinid, keemiarelvad on ametlikult keelatud. See ei kehti aga tuumarelvade kohta. Enamus riike toetab selle keelu kehtestamist, mille vastu on vaid need riigid, kes kas ise omavad tuumarelva või sõltuvad tuumarelva omavatest riikidest,” sõnas Prove.