2012. aasta detsembris korraldas ÜRO pagulasameti ülemvolinik António Guterres maailma eri riikidest pärit usujuhtide, usupõhiste organisatsioonide, akadeemikute ja valitsusesindajate vahel dialoogi teemal „Usk ja kaitse“. Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop dr Munib A. Younani algatusel kutsus ülemvolinik üles töötama usujuhtide jaoks välja omamoodi käitumiskoodeksit, mis tugineks religioonide, sh kristluse, budismi, hinduismi, judaismi, islami jagatud väärtustele ning toetaks erineva religioosse taustaga migrantide, põgenike ja teiste sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste vastuvõtmist. Avalduse koostamisel osalesid juhtivad usupõhised humanitaarorganisatsioonid ja akadeemilised institutsioonid (nt Canterbury peapiiskopi kantselei, Heebrea Immigrantide Abiorganisatsioon, Islami Abi Maailmas, Jesuiitide Pagulasamet, Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Maailma Evangeelne Allianss, rahvusvaheline kristlik abiorganisatsioon Maailma Visioon, Oxfordi Hinduismiõpingute Keskus, globaalne võrgustik Religioonid Rahu Eest, Viini Ülikooli roomakatoliku usuteaduskond). Dokument (mahuga ca 2,5 lk) avaldati 12. juunil 2013 araabia, heebrea, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles. Tekst põhiosa moodustavad kinnitused usujuhtidele, sellele järgneb ülevaade neile aluseksolevatest suuremate religioonide põhimõtetest. Viimaks viidatakse lühidalt teksti koostamise taustale ja käigule. – Toim.
Üheks minu usu põhiväärtuseks on võõra, põgeniku, ümberasustatu, teise vastuvõtmine. Ma kohtlen teda nii nagu sooviksin ise olla koheldud. Ma esitan väljakutse teistele, isegi oma usukogukonna juhtidele, et nad tegutseksid samamoodi.
Koos usujuhtide, usupõhiste organisatsioonide ja südametunnistuses liidetud kogukondadega üle maailma ma kinnitan:
Mina tervitan võõrast.
Minu usk õpetab, et kaastunne, halastus, armastus ja külalislahkus on suunatud kõigile: kohaliku päritoluga inimesele ja mujal sündinud inimesele, minu kogukonna liikmele ja uustulijale.
Ma mäletan ja tuletan meelde minu kogukonna liikmetele, et meid kõiki peetakse kuskil „võõrasteks“, et me peaksime kohtlema oma kogukonnas võõrast nagu tahaksime ise olla koheldud ning peaksime esitama väljakutse sallimatusele.
Ma pean meeles ja tuletan meelde teistele oma kogukonnas, et keegi ei lahku kodumaalt ilma põhjuseta: mõned põgenevad tagakiusamise, vägivalla ja ekspluateerimise tõttu; teised looduskatastroofide tõttu; ning teised armastusest, et tagada parem elu oma perekondadele.
Ma tunnustan, et kõigil on inimestena õigus väärikusele ja austusele. Kõik, kes on minu riigis, sh ka võõrad, alluvad seadusele ning keegi ei peaks taluma vaenulikkust või diskrimineerimist.
Ma olen teadlik, et vahel nõuab võõra vastuvõtmine julgust, kuid sellega kaasnev rõõm ja lootus kaalub üles riskid ja väljakutsed. Ma toetan teisi, kel on julgust võõraid vastu võtta.
Ma pakun võõrale külalislahkust, sest see toob õnnistust kogukonnale, minu perekonnale, võõrale ja minule.
Ma tunnustan ja austan tõsiasja, et võõras võib olla teist usku või uskuda minust või minu kogukonna teistest liikmetest erinevalt.
Ma austan võõra õigust praktiseerida oma usku vabalt. Ma proovin luua ruumi, kus tal on võimalik vabalt viia läbi religioosseid riitusi.
Ma räägin oma usust, häbistamata või naeruvääristamata teiste usku.
Ma ehitan sildu võõra ja enda vahel. Oma näite kaudu julgustan ma teisi tegutsema samamoodi.
Ma näen vaeva, et võõrast mitte ainult tervitada, vaid teda ka hoolikalt kuulata ning edendada oma kogukonnas arusaamist ja vastuvõtlikkust.
Ma astun välja võõra sotsiaalselt õiglase kohtlemise eest, samamoodi nagu ma teen seda oma kogukonna teiste liikmete puhul.
Kui ma näen oma kogukonnas võõra suhtes vaenulikkust, kas sõnade või tegude näol, ei ignoreeri ma seda, vaid püüan luua dialoogi ja aidata kaasa rahule.
Ma ei vaiki kui näen teisi, isegi oma usukogukonna juhte, rääkimas võõrastest halvasti, neid ilma tundma õppimata hukka mõistmas või kui ma näen võõraid kõrvaletõrjutuna, vääralt kohelduna või allasurutuna.
Ma julgustan oma usukogukonda töötama koos teiste usukogukondade ja usupõhiste organisatsioonidega leidmaks paremaid viise võõra aitamisel.
Mina tervitan võõrast.
_______ _________________________________
Kuupäev Allkiri
Aluspõhimõtted
Kutse „tervitada võõrast“, pakkudes kaitset ja külalislahkust, ning kohelda võõrast või neid, kes on teisest usust, lugupidamisega ja võrdsena, on sügavalt juurdunud kõigis suurtemates religioonides.
Upanišadides väljendab mantra atithi devo bhava või „külaline on nagu Jumal“ külalislahkuse põhimõttelist olulisust hindu kultuuris. Hindu dharma ehk seadmuse kesksed väärtused on karuna ehk kaastunne, ahimsa ehk vägivallatus kõigi suhtes ja seva ehk valmidus teenida võõrast ja tundmatut külalist. Võõrale puudusekannatajale toidu ja peavarju tagamine oli traditsiooniline majapidaja kohus ning paljud praktiseerivad seda tänaseni. Avaramalt kätkeb dharma ülesannet täita oma kohust, kaasaarvatud kohustust kogukonna ees, mida peaks tegema austades väärtusi nagu vägivallatus ja isetu teenimine, mis toimub suurema hea nimel.
Tripitaka tõstab esile nelja meeleseisundi kasvatamise tähtsust: metta (sõbralikkus), muditha (kaasaelav rõõm), upekkha (võrdne suhtumine) ja karuna (kaastunne). Budismis on mitu erinevat traditsiooni, kuid karuna mõiste on fundamentaalne neis kõigis. See kätkeb endas sallivust, mittediskrimineerimist, kaasamist ja empaatiat teiste kannatuste suhtes, peegeldades keskset rolli, mis kaastundel on teistes religioonides.
Toora viitab 36 kohas „võõra“ austamisele. Kolmas Moosese raamat sisaldab ühte kõige olulisimat juudi usu tõekspidamist: „Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!“ (3Ms 19:33-34) Enamgi veel, Toora sätestab, et „Võõrale ära tee häda: te ju mõistate võõra hinge, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! (2Ms 23:9)
Matteuse evangeeliumis (25:35) me kuuleme kutset: „[M]ul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu /…/“ Ja kirjast heebrealastele (13:1-2) me loeme „Vennaarmastus jäägu kindlaks! Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.“
Kui prohvet Muhamed põgenes tagakiusamiste eest Mekas, otsis ta varjupaika Mediinas, kus teda külalislahkelt vastu võeti. Prohveti hijrah ehk väljaränd sümboliseerib lahkumist sealt, kus toimub rõhumine, ning tema külalislahke kohtlemine on islamis eeskujuks põgenike kaitsmisel. Püha Koraan kutsub üles kaitsma varjupaiga otsijat ehk al-mustamin, olgu see moslem või mitte: turvalisus on tagatud vankumatu Aman’i (turvalisuse ja kaitse pakkumise) sättega. Nagu on märgitud Al-Anfali („Saagi“) suuras: „Need, kes andsid neile peavarju ja olid toeks, on tõsimeelsed usklikud. Neid ootab ees andeksandmine ja helde elatis.“ (8:74)
Maailmas on kümneid miljoneid põgenikke ja ümberasustatud inimesi. Meie usud nõuavad meilt meelespidamist, et siin maa peal oleme me kõik migrandid, liikudes üheskoos lootuses.
Taust
2012. aasta detsembris korraldas ÜRO pagulasameti ülemvolinik António Guterres maailma eri riikidest pärit usujuhtide, usupõhiste organisatsioonide, akadeemikute ja valitsusesindajate vahel dialoogi teemal „Usk ja kaitse“. Ülemvolinik märkis oma avasõnas: „[K]õigile suurematele religioossetele väärtussüsteemidele on omane inimlikkus, hoolimine ja lugupidamine ning tava pakkuda ohusolijatele kaitset.“ Suundanäitava ürituse lõpus soovitas ülemvolinik töötada usujuhtide jaoks välja käitumiskoodeksi võtmaks vastu migrante, põgenikke ja teisi sunniviisiliselt ümberasustatud inimesi ning seismaks ühiselt vastu ksenofoobiale.
Vastuseks sellele üleskutsele visandas juhtivate usupõhiste humanitaarorganisatsioonide ja akadeemiliste institutsioonide (sh Heebrea Immigrantide Abiorganisatsioon, Islami Abi Maailmas, Jesuiitide Pagulasamet, Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Maailma Evangeelne Allianss, rahvusvaheline kristlik abiorganisatsioon Maailma Visioon, Oxfordi Hinduismiõpingute Keskus, globaalne võrgustik Religioonid Rahu Eest, Viini Ülikooli roomakatoliku usuteaduskond) ühistöörühm 2013. aasta veebruaris ja aprillis teksti „Tervitades võõrast: kinnitused usujuhtidele“. „Kinnitused“, mis on tõlgitud araabia, hiina, prantsuse, heebrea, vene ja hispaania keelde, innustavad kõigi uskude juhte „tervitama võõrast“ väärikuse, austuse ja armastava toetusega. Usugrupid üle maailma kasutavad „Kinnitusi“ ja neile allikaks olevat materjali praktiliste vahenditena, et edendada abi põgenikele ja teistele ümberasustatud inimestele oma kogukondades.
Dokumendi (erinevates keeltes) originaali leiab siit ja Luterliku Maailmaliidu väljaande siit. Vt ka Kiriku Maailmanõukogu teemakohast uudist “Faith leaders promote protection of displaced persons” (25.6.2015).
Kirik & Teoloogias lisaks ilmunud ametlikud avaldused:
Kirikute Maailmanõukogu täitevkomitee avaldus migratsioonikriisile reageerimisest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
Euroopa Kirikute Konverentsi juhatuse avaldus Euroopa Liidu välispiiridest, eriti Vahemerest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
Luterliku Maailmaliidu nõukogu avaldus dokumendi „Tervitades võõrast“ kohta (K&T nr 186/ 3.7.2015).
Luterliku Maailmaliidu nõukogu avaldus: Pikaleveninud konfliktid ja ülekoormatud humanitaarabi (K&T nr 186/ 3.7.2015).
Kirik & Teoloogias ilmunud arvamuslood:
Katri Aaslav-Tepandi, Kadri Lääs, Paadipõgenikud – mis meil neist? (K&T nr 178/ 8.5. 2015).
Aare Luup, Immigrantidest pragmaatiliselt ja teoloogiliselt – kas sisserändaja või põgeniku poeg? (K&T nr 184/ 19.5.2015).
Johann-Christian Põder, Aga kas kõiki võõraid ka? Pagulaste aitamisest (K&T nr 185/ 26.6.2015).
