„Ärge unustage külalislahkust, sest sel kombel on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid“ (Kiri heebrealastele 13:2).
Euroopa Kirikute Konverents (EKK; ingl CEC) väljendab sügavat muret korduva elukaotuse pärast Vahemeres. EKK kahetseb, et enam kui kahe aastakümne vältel on kümned tuhanded migrandid uppunud, püüdes pääseda hädaohust või leida väärikamat elu Euroopas.
Konfliktid Euroopa ukselävel on viinud üha suurema hulga migrantideni, kes põgenevad oma piirkonnasiseselt või sealt lahkudes. Paljud püüavad ületada Vahemerd, jõudmaks Itaaliasse või Maltale, teised ronivad üle okastraadistatud piirimüüride Ceutas ja Melillas või ületavad merd, et jõuda Kreeka Egeuse saartele või Küprosele. Vähem tuntud on põgeniketeed Euroopa idapoolsetel välispiiridel, kuid kohapealsed vaatlused viitavad sellele, et inimeste kannatused ja surm võivad olla tegelikkus ka siin.
Smugeldajad on võimelised ajama oma häbiväärset, tulutoovat äri tänu Euroopa migratsioonipoliitikatele. Need poliitikad muudavad legaalse Euroopasse tulemise praktiliselt võimatuks isegi neil, kes vajavad kaitset kõige tungivamalt.
Poliitilised reaktsioonid kriisile on sageli keskendunud inimeste peatamisele, selle asemel, et seada esikohale elupäästmine.
Sõjaliste vahendite kasutamist mitteregulaarse migratsiooni peatamiseks esitatakse Euroopa Liidu dokumentides prioriteedina. Poliitikategijad on teinud vähe, lubamaks regulaarset ja ohutut migratsiooni. Euroopasse tulijate vastuvõtt ja neile külalislahkuse osutamine on jätkuvalt ülesanne, mis on jäetud üksikute Euroopa riikide kanda.
Samal ajal on kirikud ja ühiskondlikud organisatsioonid paljudes paikades mobiliseerinud märkimisväärset tuge Euroopa rannavetesse saabujaile. Nad aitavad vastuvõtul Lampedusa saarel, annavad õigusliku nõu Kreeka saartel, pakuvad pelgupaika Saksamaa kirikutes või elamispinda Rootsis, ning paljudes kohtades pakutakse varjupaika neile, kes on ohtlikud teekonnad üle elanud.
EKK mõistab, et vastuvõetamatu ja häbiväärse olukorra – Euroopa Liidu piiridel asetleidvate surmade lõpetamine nõuab mitmetahulist vastust ning hõlmab lühi-ja pikaajalisi meetmeid. Kõige ihaldusväärsem olukord oleks selline, kus mitte keegi ei oleks sunnitud oma kodumaalt lahkuma.
Seetõttu soovib EKK korrata oma sõnumit olukorrast Lähis-Idas, mis avaldati detsembris 2014 ning tunnustab pingutusi, mida piirkonnas rahu edendamiseks ette võetakse. Samuti tervitab EKK edasisi samme, mis vähendaksid Euroopa Liidu relvastust või kaubandust puudutavate poliitikate kahjulikku mõju elatisele ja toimetulekule maailma teistes piirkondades.
Siiski arvestab EKK sellega, et lähitulevikus on kaitse otsimine teisel maal või isegi teises maailma otsas paljude inimeste jaoks paratamatus. Seetõttu paneb Euroopa Kirikute Konverents kirikutele Euroopas tungivalt südamele:
- Jätkata palvetamist nende eest, kes põgenevad konflikti, sõja ja hävingu eest
- Mälestada neid, kes on kaotanud oma elu teel Euroopasse ning kasutada Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Kirikute Migratsioonikomisjoni ettepanekul tähistatava iga-aastase mälestuspäeva tarbeks koostatud abimaterjali 21. juunil 2015
- Jätkata sunnitud ümberasumise lähtepõhjustega tegelemist
- Suurendada võimekust osutada põgenikele külalislahkust. Me tunnustame eeskujusid, mida annavad Vahemere kirikud ja mujal asuvad kirikud.
- Luua ruume/olukordi, kus on võimalik arutleda võõraste saabumisega seotud hirmude üle ja otsida toimivaid kooseluviise.
- Tegema koostööd, et muuta Euroopa Liidu ja assotsieerunud riikide migratsioonipoliitikad sellisteks, et nende keskmes ei oleks migratsiooni tõrjumine, vaid inimene. See võiks toimuda osaliselt läbi koostöö Euroopa Kirikute Migratsioonikomisjoniga „ohutu läbipääsu“ projektis
- Pöörduda kohalike valitsuste ja vastavate ametkondade poole Euroopa Liidu liikmesriikides, selleks et toetada taolisi inimese-keskseid migratsioonipoliitikaid.
Euroopa institutsioonidele paneb Euroopa Kirikute Konverents tungivalt südamele:
- Arendada ja kohaselt finantseerida täielikult varustatud otsingu- ja päästeoperatsioone Vahemeres, mille läbiviijad on saanud spetsiaalse ettevalmistuse
- Hoiduma Euroopa migratsioonipoliitika militariseerimisest, kaasa arvatud plaanide kaudu pommitada paate, mida tõenäoliselt kasutavad smugeldajad
- Juurutada poliitikaid, mis annavad võimaluse ohutuks ja legaalseks jõudmiseks Euroopasse, k.a enam ümberasustuspaiku, humanitaarviisade väljaandmine, viisanõude kaotamine isikutele, kes põgenevad konfliktipiirkondadest (nt Süüria või Eritrea) ja lihtsam perede taasühinemine isikutele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset või humanitaarabi
- Toetama Kesk-Aasia ja teiste konfliktipiirkondade riikide, aga ka ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pingutusi küllaldaselt toetada rahvusvahelist kaitset otsivaid isikuid
- Luua asüülitaotlejate ja põgenike majutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline solidaarsussüsteem, mis arvestab varjupaiga taotlejate ja põgenike soovidega
- Hoiduda katsetest panna vastutus Euroopasse suunduvate põgenike kaitse eest Euroopa Liitu mittekuuluvatele maadele
- Arendada päritoluriikides plaane legaalse migratsiooni süsteemiks, mis on kättesaadav ja tuntud, pakkudes seega tõhusaid ja inimlikke alternatiive smugeldamisele.
Strasbourg
3. juunil 2015
Avalduse originaaltekstiga saab tutvuda siin.
Vt ka Kirikute Maailmanõukogu täitevkomitee avaldust migratsioonikriisile reageerimisest (K&T nr 185/ 26.6.1015).
Euroopa Kirikute Konverents ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantlikku ja vanakatoliku kirikut kõigist Euroopa maadest ning 40 assotsieerunud organisatsiooni. EELK on asutajaliige (1959); assotsieerunud liikmeks on alates 2003. aastast Eesti Kirikute Nõukogu.
Euroopa Kirikute Migratsioonikomisjon on oikumeeniline agentuur, mis tegeleb integratsiooni, asüüli ja põgenike problemaatikaga ning astub vastu rassismile ja diskrimineerimisele Euroopas. Liikmed on anglikaani, õigeusu ja protestantlikud kirikud ning kirikute oikumeenilised ühendused, aga ka kirikutega seotud ühingud 18 Euroopa riigis. Euroopa Kirikute Migratsioonikomisjon teeb koostööd Euroopa Kirikute Konverentsi ja Kirikute Maailmanõukoguga.
Kirikute Maailmanõukogu on keskne oikumeenilise liikumise organ (asutatud 1948), kuhu kuulub üleilmselt 349 kirikut enam kui 120 maalt. EELK on liige alates 1963.
