Uudised ja oikumeenia

Uuring: looduslikud pühapaigad liidavad Eesti ühiskonda

15. oktoobril 2014 esitlesid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja Hiite Maja sihtasutus Tallinnas avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sarnast suhtumist jagavad erinevad vanuserühmad nii eesti kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.

86% vastanuist soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann ütles esitlusel: “Täna avalikustatud uuring annab riigile olulise sõnumi. Looduslikud pühapaigad tuleb arhiividest välja tuua – kaardistada ja tähistada ning anda kohalikele kogukondadele ja samuti linnades elavatele inimestele võimalus neid külastada ja hoida.”

Küsitluses osalenute hinnangul on peamised probleemid, mis kerkivad pühapaikade kaitsmisel esile: avalikkus ei tea, kus nad asuvad – 56%, riik ei eralda nende uurimiseks ja kaitsmiseks piisavalt raha – 45%, pühapaigad jäävad majandustegevusele jalgu – 44%, ametnikud ja poliitikud ei väärtusta neid piisavalt – 38%.

Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning nende kaitsmises osaleda. Vähemalt kord aastas külastab mõnd looduslikku pühapaika 31% ning vähemalt kord mõne aasta jooksul 70% vastanuist. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.

Üle poole vastanuist (61%) on valmis isiklikult kaasa lööma hiite ja teiste looduslike pühapaikade parema kaitsmise ettevõtmistes. Selline valmisolek ilmneb ka seoses eelolevate valimistega. Kolmandik valijaist (33%) eelistab 2015. aasta Riigikogu valimistel kindlasti või arvatavasti kandidaati või erakonda, kes lubab tagada hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimise. Nii võivad kandidaadi hiiesõbralikud seisukohad saada valiku tegemisel määravaks kuni 300 000 valijal.

Ühiskonnas valitsevad hiiesõbralikud hoiakud ei tunne maailmavaatelisi piire. 84% vastanutest peab hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Nii arvab 90% küsitluses osalenud luterlastest, 87% katoliiklastest, 84% õigeusklikest, 97% maausulistest, 96% taarausulistest ning 79% vastanuist, kes ei seo ennast ühegi usundiga.

Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Uuringu tellis Hiite Maja sihtasutus ning selle teostas Faktum ja Ariko. Uuringus küsitleti tuhandet Eesti elanikku vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilistele proportsioonidele vanuse, soo, peamise suhtluskeele ja elukoha lõikes vanusevahemikus 15–74 aastat. Varasemad  sarnased  uuringud pühapaikade teemadel on toimunud 2011. ja 2012. aastal.

Uuringu tutvustus:

http://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/pyhapaikadeuuring2014.pdf

 

Allikas: Siseministeerium

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English