ISSN 2228-1975
Search

Dialoog usust

Karmo Talts

Filosoof: Tere, austatud õpetlane.

Teoloog: Tere sinagi, sõber tões.

Filosoof: Aga kuidas tões? Minul on ju mõistuse tõde ja sinul usu oma.

Teoloog: Nende vahel pole vastuolu, armas hing.

Filosoof: Me isegi ei väljenda sõnaga „uskuma“ ühte ja sama, kuidas võiks siis meil muuski suuremat ühisosa olla?

Teoloog: Mida sa siis sõna „uskuma“ all mõtled?

Filosoof: Eks ikka väidete tõena võtmist.

Teoloog: Ja mitte usaldust Jumala vastu?

Filosoof: Ei, ma ei kutsu usaldamist üldse uskumiseks.

Teoloog: Kas ka mitte teise inimese usaldamist?

Filosoof: See on erijuht. Ma usun teisi inimesi, kui nad mind veenavad.

Teoloog: Nii et uskumine on sinu jaoks veendumusel olemine?

Filosoof : Igapäeva kontekstis. Filosofeerides pean ma veenvaid tõdesid ainult osalt põhjendatuteks ja otsin ratsionaalsema alusega tõdesid.

Teoloog : Aga kas pole ka nii, et see, mida Jumal mulle ilmutanud on, see veenab mind?

Filosoof: Miks sa siis vahel väidad, et usud, sest see on absurdne?

Teoloog : Miks tõesti? Aga võibolla pean ma sellega silmas, et on kontekste, kus ma ei saa jumala ilmutatut ennast põhjendatuks pidada ja ma pean toetuma jumala autoriteedile?

Filosoof: Kui jumalat juhtumisi pole olemas, siis ju sa tegelikult ei usu temasse?

Teoloog : Kuidas nii? Usul on ju intentsioon.

Filosoof: Mitte nii kiiresti. Sa tahad väita, et öeldes „see, kellesse ma usun, on jumal“ väljendad sa igal juhul oma usu intentsiooni?

Teoloog: Just, armas sõber.

Filosoof: Aga sõber, öeldes, et see, keda sa usud, on just Jumal, sa ainult selgitad oma usku. See, kas su usul on millegagi maailmas vahekord, sõltub maailmast. Kui Jumalat ei ole, siis su usul puudub osutus.

Teoloog: Sa tahad teadvusele omistada osutuse?

Filosoof: Kas poleks kummaline, et sõnad meie vaimuseisundeid väljendades osutaks midagi maailmas, kui meie vaimuseisundid millegi kohta ei käi?

Teoloog: Vaata ette, armas hing. Viimselpäeval sa alles näed, et mul oli õigus.

Filosoof : Ei, ma näen siis, kas Jumal on olemas. Aga sina näed, kas sa millessegi uskusid, hea sõber.

 

Karmo Talts (1979) on literaat.

Soovitatud:

Esiletõstetud lood

Üksindusest

Piiblis ei esine kordagi sõna „üksindus“ või „üksildus“. Sellest hoolimata võib öelda, et küllap sündis üksindus siia maailma juba siis, kui Jumal ajas Aadama ja

Read More »

Inimeseksolemise raske koorem

„Ja mida väiksem on seesmine lootus abile, seda suurem tundub teadmatus kannatuse põhjusest“ (Trk 17:12). Kannatustega seonduv tundub vahel olema tabu-teema, mis on liiga püha,

Read More »
Arvamused

Usundiõpetus ja kirik

Päevast-päeva koolis usundiõpetusega tegeledes olen ikka aeg-ajalt püüdnud sõnastada oma õpetatava aine aluseks olevaid põhimõtteid ning mõelda, missugune on selle õppeaine suhe kirikuga. Näiteks, kas

Read More »
English