Arvamused

Uus aasta teoloogidele

Riho AltnurmeKuigi suvelgi ei peatu mõtlemine teoloogide peades, on siiski suvi neilegi ametlikult puhkamise aeg nagu kõigile teistele siin kliimavöötmes. Võib-olla küll nii, et just suvel jõutakse järele mõelda mõtteid, mis sügis-talv-kevadistes kiiretes toimetustes liiga palju keskendumist nõuaksid. Või jääb mõte suvel hoopis seisma? Kuidas kellelgi ja ilmselt on ka aastad erinevad. Igal juhul on 1. september traditsiooniline uue aasta algus akadeemilistele teoloogidele. Nagu ülikoolis kombeks, soovime üksteisele sel päeval: „Head uut aastat!“ Jahenev ilm aitab aastavahetusele mõelda.

Sel suvel tuli lisaks mõtisklustele ka praktikas palju tegeleda iseenda eksistentsi põhjendamisega. Reformid Tartu ülikoolis, kus olulised otsused võeti lõplikult vastu alles 21. juuli senati erakorralisel istungil, ei andnud suve algul mahti mõelda laiemalt. Pärast pikemaid vaidlusi ja humanitaaride õnnestunud ümberveenmist läks kõik õnneks siiski nii, nagu paremates eeskujudes Suurbritannia ülikoolide hulgast tavaks ja mida ise parimaks olin pidanud (vt „Õppida tundma oma identiteeti – usuteadus Tartu Ülikoolis“ Kirik & Teoloogia nr 132/ 20.6.2014 või „Usuteadus(kond) ei kao rahvusülikoolist“Eesti Kirik 18.6.2014). Võib öelda, et kui reformi varasemas versioonis olid kaks neljast traditsioonilisest teaduskonnast (usu- ja õigusteaduskond) nime kaotamas, siis kehtestatud versioonis kaovad arsti- ja filosoofiateaduskond. Tõsi, kahel viimasel on suureks lohutuseks see, et peale nimetuse ei muutu eriti midagi. Usu- ja õigusteaduskond peavad endale kasulike otsuste saavutamiseks edaspidi tegema suuremal määral veenmistööd oma valdkonnas, vähemalt nimetuste osas see meil õnnestus.

Muidugi pole küsimus ainult nimetustes, on selge, et ümberkorraldused võivad mõjutada seniseid positsioone. Siiski on praegu välja öeldud arusaam, et muudatused struktuuris ei tähenda eelarve koostamise põhimõtete radikaalset ümbervaatamist. Olulisim muudatus puudutab ehk dotsentide valimist, mis liigub teaduskonnast valdkonna tasemele (professoreid on ülikoolis kogu aeg ülikooli juhtorgani – varem nõukogu, nüüd senati – poolt valitud). Samas ei pruugi arvata, et usuteaduskonna praegused või tulevased dotsendid teiste humanitaarteadlaste jaoks tundmatud või liiga nõrgad oleksid, et nad ametisse valituks ei osutuks.

Uute tudengite vastuvõtt oli ettearvatult mõjutatud keerulistest protsessidest ülikoolis, samas ka vähenenud gümnaasiumilõpetajate arvust ning mitte viimasena muutunud ja kõrgemale tõstetud vastuvõtunõuetest. Sarnast probleemi tõdeti ka mujal humanitaarerialadel ja isegi loodusteadustes. Esmakordselt üle pika aja juhtus ka nii, et vaatamata õppimissoovile tuli ukse taha jääda nõrgemate riigieksamite (või akadeemilise testi) tulemuste tõttu, seda hoolimata vabadest õppekohtadest. Magistriõppes kaldus sisseastujate huvi värskenduskuuri läbi teinud religiooniuuringute kava suunas, seda ka meie bakalaureuseõppe lõpetanute hulgas, konkurss ei võimaldanud siiski kõigil huvilistel õppima pääseda. Doktoriõppes oli taas huvi suur ja komisjonil valiku tegemine kandidaatide vahel raske. Värsked doktorandid alustavad Eesti jaoks oluliste, praktiliste teemade uurimisega: käsitletakse hingehoiu korraldust haiglates, kohaliku islamikogukonna arengut ja usundiõpetuse ainekavade rakendamist üldhariduskoolides.

Teaduskonna uudiste kõrval tuleb mainida usuteadlasi laiemalt puudutavaid häid uudiseid. „Usuteaduslik Ajakiri“ (UA) on suvel pälvinud Eesti teadusinfosüsteemis kõrgeima klassifikaatori – 1.1.  Otseselt tänu kuulumisele andmebaasi Scopus poolt refereeritavate ajakirjade hulka, kaudselt on selle taga muidugi nii autorite kui toimetuse väsimatu töö ajakirjale kvaliteetse sisu andmisel. See näitab teoloogia tunnustamist teaduste seas.

Lõpetuseks veel üks väike teade. Neljapäeval, 4. septembril kl 18 on kõik oodatud ülikooli vilistlastest vaimulike initsiatiivil läbiviidavale Tartu ülikooli õppeaasta oikumeenilisele avajumalateenistusele Tartu Jaani kirikusse. Kaasa teenivad TÜ usuteaduskonna vilistlased Triin Käpp (EELK), Kristjan Luhamets (EELK), isa Orenti (EAÕK) ja Priit Tamm (EMK), jutlustab TÜ usuteaduskonna värske emeriitdotsent Peeter Roosimaa. Orelil Tartu Ülikooli-Jaani muusikajuht Elke Unt.

Head uut aastat!

 

Riho Altnurme (1969), dr. theol., on Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan ja kirikuloo professor ning EELK liige.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English