ISSN 2228-1975
Search

Usuteadusliku Ajakirja 2013. aasta teine number ilmunud

Akadeemilise Teoloogia Seltsi välja antaval Usuteaduslikul Ajakirjal nägi aasta lõpus trükivalgust ka 2013. aasta teine number. Esimene oli ingliskeelne erinumber, mida Kirik & Teoloogia kajastas novembris (vt siit). Uus, korraline number sisaldab hulga väärtuslikku usuteaduslikku lugemismaterjali.

Avaartikkel on Tartu Ülikooli doktorand Jonas Jakobsonilt teemal „Refleksioon kui vahend ja lahendus Jeesus Siiraki Tarkuseraamatus“ (lk 3–21). Siin analüüsitakse kolme reflekteerivat poeemi (Srk 40:11–17; 41:1 – 4; 41:5–13), mida ühendab surma motiiv. „Nende kolme poeemi kvantitatiivsed ja semantilised tunnused (sõnakordused ja parallelism) näitavad poeemide paigutuses filigraanset eesmärgipärasust, just suuremat kogumikku Srk 40:1–41:13 silmas pidades,“ kirjutab autor. Vormilised tunnused tulevad appi teoloogilise terviku loomisele.

Teine artikkel toob esmakordselt eesti lugejani koptikeelse Maarja evangeeliumi säilinud tekstiosa tõlke ühes põhjaliku sissejuhatusega (lk 22–47). Kristlik-gnostilise evangeeliumi teksti tõlkis Kölni ülikooli egüptoloogia tudeng ja Tallinna Ülikooli ajaloo magistrant Siim Haltsonen, sissejuhatuse kirjutas Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi religiooniuuringute dotsent Jaan Lahe. Algkristluses ja selle vahetus ümbruses tekkinud kirjanduse eestikeelne tõlkevaramu on leidnud põneva täienduse.

Kolmas kaastöö pärineb Tartu Ülikooli kirikuloo dotsendi Urmas Petti sulest ja kannab pealkirja „Rhetor, poeta et theologus: jutlustamisest Lutheri ja tema invocavit’i-jutluste näitel“ (lk 48–61). Selles analüüsib teenekas Lutheri uurija kaheksat, eesti keeleski ilmunud Lutheri Wittenbergis paastuajal peetud jutlust, millele võib omistada omamoodi pöördepunkti tähendust reformatsiooni ajaloos. Petti kirjutab Lutheri kohta: „Ka ülimalt kriitilises olukorras rõhus ta pigem veenmisele kui vastandumisele ning just selles seisneb nende jutluste peamine õppetund; lisaks teadmisele, et Luther oli suurepärane sulesepp ning geniaalne teoloog.“

Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejõud ja Tartu Salemi Baptistikoguduse pastor Toivo Pilli on kirjutanud artikli „Adam Podin ja pan-evangeelne vaimulaad“ (lk 62–87). Autor vaatleb Eesti baptismi ajaloos olulise tegelase „elu ja tööd neljast aspektist: Keila baptistikoguduse vaimulikuna, kaastundemisjoni praktiseerijana, baptistide teoloogilise seminari direktorina ja Evangeelse Alliansi kontaktisikuna Eestis.“ Pan-evangeelse vaimulaadi mõju Eestis saab nõnda paremini selgeks.

Päris meie kaasaega jõuab oma artikliga Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Atko Remmel. Pealkirja all „Marksistlikust ateismist massilise ebausuni. Mõningaid tähelpanekuid rahvapärase ateismi kohta XXI sajandi alguse Eestis“ (lk 88–117) otsib ta vastust küsimusele, mida usuvad ateistid tänapäeva Eestis, ning proovib tuvastada, millisest religioonikriitilisest traditsioonist need seisukohad pärinevad. Järeldusena kõlab, et arusaam eestlasest kui „maailma uskmatuimast rahvast“ on sügavalt ekslik, sest ateism väljendub pigem traditsioonilise jumalakujutluse puudumises, teadmatuses või huvipuuduses.

Ajakirja kuuenda artikli „Keha religioonis: inimkeha transformatsioon kui religioosne eesmärk“ (lk 118–135) on kirjutanud Tartu Ülikooli doktorant Erki Lind. India ja Hiina religioonides on arenenud keha transformeeriseks kindlad tehnikad ja praktikad, milliste struktuur sarnaneb, olenemata kuulumisest mõne kindla religiooni sfääri. Kuna sarnasusi esineb ka nt šamanismiga, võib selliseid praktikaid pidada laiemaks religiooni puudutavaks nähtuseks.

Ajakirjas on ka raamatuarvustus, sedakorda kirikuloolaselt Toomas Schvak, kes vaatleb Riho Saardi 2013. aastal ilmunud raamatut „Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani“ (lk 116–142). Ajakirja lõpetab ülevaade teoloogiliste kõrgkoolide 2013. aasta lõpetajate nimekiri koos lõputööde pealkirjadega.

Ajakirja seniste numbrite sisukorra ja sisu leiab interneti kasutaja ka aadressilt: www.usuteadus.ee.

 

Soovitatud:

English