Mis on Luterlik Maailmaliit?
Luterlik Maailmaliit (LML) on kirikute osaduskond, millesse kuulub 142 kirikut. LML ühendab ühtekokku enam kui 70 miljonit kristlast 79 maal: Euroopas 36,3 miljonit, Aafrikas 20 miljonit, Ladina-Ameerikas 850000, Põhja-Ameerikas 4,4 miljonit ning Aasias ja Okeaanias 9 miljonit. LML-i liikmeskirikud on jaotatud seitsmesse regiooni: Aafrika, Aasia, Kesk- ja Lääne-Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika.
Luterliku Maailmaliidu asutamine
LML-i eelkäijaks oli 1923. a Eisenachis asutatud Luterlik Maailmakonverents. LML asutati 1947. a Rootsis Lundis. LML-i asutamise üheks impulsiks oli vajadus abistada arvukaid luterlastest põgenikke, kes olid Teise maailmasõja ajal või järel sunnitud oma kodudest põgenema või kes olid sunniviisiliselt ümber asustatud (Teise maailmasõja järel oli iga kuues luterlane maailmas põgenik: Eesti ja Läti pagulastest kuni Saksamaa endistelt idapoolsetelt aladelt sunniviisiliselt ümberasustatute või oma sealsetest elupaikadest põgenenuteni). Alates sellest ajast on diakoonia ja põgenike abistamine olnud LML-i töös olulisel kohal.
Õpetuslik alus ja luterlik identiteet
LML-i täispikk nimetus „Luterlik Maailmaliit. Kirikute osaduskond“ (Lutheran World Federation. A Communion of Churches) viitab sellele, et LML mõistab end enama kui teatud ühishuvi alusel moodustatud organisatsioonina. Mida aeg edasi, seda olulisema koha on LML-i enesemõistmises omandanud arusaam endast kui kirikute osaduskonnast. Luterlik traditsioon on vastavalt omaenda pärandile kutsutud olema dünaamiline, enesekriitiline ning avatud tulevikule. Tema teoloogilist profiili iseloomustab dialektiliste pingete tunnistamine. Kui luterlikule pärandile omased kesksed veendumused ja arusaamad ei kuulu eksplitsiitselt vaid luterlastele, on neile ometi luterlikus kontekstis omane teatud eripärane rõhuasetus ja vorm, mis annavad kuju ka LML-i tegevusele tervikuna.
Olla luterlane, tähendab vastavalt LML-i arusaamale olla:
- evangeelne: meie ülesandeks kristlastena on kuulutada head sõnumit Kristuse elust, Tema surmast ristil ja Tema ülestõusmisest. Me tunnistame, et vaatamata meie patususele võtab Jumal meid tingimusteta omaks: Kristuse pärast annab Jumal oma armu läbi meie patud andeks, kingib pääste ja mõistab meid õigeks üksnes usu läbi;
- sakramentaalne: meie osaduskond peab Kolmainu Jumalat austava jumalateenistuse keskmeks Jumala Sõna, nii käsu kui evangeeliumi kuulutamist ning sakramentide pühitsemist;
- diakooniline: usus oleme me Kristuse poolt vabastatud armastama ja teenima ligimest;
- konfessionaalne: vastavalt LML-i konstitutsioonile (§ 2) tunnistab Luterlik Maailmaliit „oma õpetuse, elu ja teenimise ainsate alustena Vanast ja Uuest Testamendist koosnevat Pühakirja. Ta peab kolme oikumeenilist usutunnistust ja luterlikke usutunnistuskirju, iseäranis muutmata Augsburgi usutunnistust ja Martin Lutheri väikest katekismust, Jumala Sõna selgeks seletuseks“;
- oikumeeniline: LML tunnistab „üht, püha, üleilmset ja apostlikku kirikut“ ning on võtnud endale kohustuse teenida ja toetada kristlikku ühtsust maailmas, edendades Jeesuse Kristuse evangeeliumi ühist tunnistamist maailmas.
Luterliku Maailmaliidu struktuur
LML-i kõrgeimaks organiks on täiskogu, mis saab reeglina kokku kord kuue või seitsme aasta tagant. Viimane, järjekorras üheteistkümnes LML-i täiskogu toimus 2010. a Saksamaal Stuttgartis. Järgmine LML-i täiskogu leiab aset 2017. a Namiibias Windhoekis. Täiskogude vahelisel ajal on LML-i kõrgemaks seadusandlikuks organiks LML-i nõukogu, mis saab kokku kord aastas ning mis koosneb kõigi LML-i piirkondade esindajatest. LML-i president valitakse täiskogu poolt seitsmeks aastaks. Hetkel on LML-i president piiskop dr Munib A. Younan Jordaania ja Püha Maa Luterlikust Kirikust (valitud 2010. a Stuttgarti täiskogul). Lisaks on LML-il seitse asepresidenti, kes esindavad vastavalt seitset LML-i piirkonda ning kelle valib LML-i nõukogu seitsmeks aastaks.
LML-i peakorter, mis tegutseb täidesaatva organina, asub Šveitsis Genfis paiknevas Oikumeenilises Keskuses. Asumine samas hoones Kirikute Maailmanõukogu ja mitmete teiste ülemaailmsete kristlike organisatsioonidega ning samas linnas ÜRO Euroopa peakorteriga loob head tingimused oikumeenilise töö, aga ka arenguabi, misjonitöö, religioonidevahelise dialoogi jms jaoks. LML-i peakorteri tööd juhib alates 2010. a õp Martin Junge Evangeelsest Luterlikust Kirikust Tšiilis. Peakorteris töötab hetkel 64 inimest kõigist LML-i piirkondadest. Ainsaks Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna esindajaks LML-i Genfi peakorteris on EELK õp Anne Burghardt.
LML-i peakorter koosneb neljast osakonnast, mille peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:
- Teoloogia ja avaliku tunnistuse osakond (Department for Theology and Public Witness, DTPW): oikumeenilised dialoogid; hermeneutika programm, mis tegeleb Pühakirja tekstide ja luterlike usutunnistuskirjade tõlgendamise küsimusega; naiste roll kirikus; religioonidevaheline dialoog; pagulaste ja inimõiguste kaitse; jumalateenistuslik elu jms.
- Misjoni ja arengu osakond (Department for Mission and Development, DMD): suhted liikmeskirikutega; noortetöö; liikmeskirikute projektide toetamine; stipendiumiprogrammid jms.
- Maailmateenistuse osakond (Department for World Service, DWS): diakooniatöö; arengu- ja humanitaarabi.
- Planeerimisosakond (Department for Planning and Operations, DPO): LML-i peakorteri tugiüksus.
LML-i ametlikeks keelteks on inglise, saksa, prantsuse ja hispaania keel.
Luterliku Maailmaliidu prioriteetsed tegevusvaldkonnad
LML-i strateegias aastateks 2012–2017 on sätestatud LML-i strateegilised prioriteedid:
- jumalateenistuse ja pideva teoloogilise analüüsi, oikumeenilise dialoogi ja religioonidevahelise koostöö kaudu tugevnenud osaduskond;
- liikmeskirikute kasvanud suutlikkus holistlikuks misjoniks ja nende omavaheliste sidemete süvenemine;
- efektiivne diakooniline töö, mis on suunatud kannatuste leevendamisele, ebaõigluse vähendamisele ja abi osutamisele kriisiolukordades.
Nimetatud prioriteetsed töövaldkonnad on LML-le olnud iseloomulikud läbi tema ajaloo. LML on aastakümnete vältel viinud läbi kõrgetasemelisi oikumeenilisi dialooge, üheks oluliseks saavutuseks võib seejuures pidada 31. oktoobril 1999 LML-i ja Vatikani esindajate allkirjastatud luterlaste ja katoliiklaste ühisavaldust õigeksmõistuõpetusest. Kristlikust veendumusest lähtuv arusaam inimeste võrdsest väärikusest Jumala ees viis 1970-ndatel ja 1980-ndatel LML-i osaduskonna eklesioloogilise enesemõistmise protsessini, mis tõi mh kaasa aktiivse võitluse Lõuna-Aafrikas kehtestatud apartheidi vastu (LML-i kuues täiskogu Dar es Salaamis aastal 1977 kuulutas rassilistest põhjustest lähtuva inimeste eristamise kirikus status confessionis küsimuseks). 1984. a toimunud LML-i seitsmes täiskogu Budapestis otsustas kooskõlas Dar es Salaami täiskogul vastuvõetud otsusega peatada kahe valge liikmeskiriku (Evangeelne Luterlik Kirik Lõuna-Aafrikas ja Saksa Evangeelne Luterlik Kirik Edela-Aafrikas (Namiibias)) liikmelisuse LML-is tingituna nende toetusest apartheidile.
Teoloogia vallas peetud kõneluste, uurimisprotsesside, dialoogide jms kohta saab infot LML-i arvukatest publikatsioonidest.
LML on läbi aegade aktiivselt toetanud väiksemate ressurssidega liikmeskirikute projekte, mis on suunatud inimeste holistlikule teenimisele. Aastal 2012 said LML-i kaudu toetust 42 liikmeskiriku projektid ühtekokku 4,2 miljoni euro ulatuses.
Pagulaste eest hoolitsemine oli LML-i rajamise üheks impulsiks. LML pakub jätkuvalt tuge sadadele tuhandetele põgenikele (aastal 2012 andis LML oma panuse 1,4 miljoni pagulase toetamisele kriisipiirkondades). Olulist tähelepanu pööratakse seejuures laste abistamisele: põgenikelaagritesse rajatakse mängualasid, luuakse koolitusvõimalusi jms. LML-i vastavasisulise tegevuse tunnustamisest annab kinnitust ka fakt, et 2012. a Nobeli rahupreemia saanud Euroopa Liit otsustas rahupreemiaga kaasas käinud summast ühtekokku 600 000 euroga toetada LML-i projekti Lõuna-Sudaanis, mille eesmärgiks on anda kooliharidust sõjategevuse tõttu kannatada saanud lastele.
Igal aastal saavad LML-i erinevate programmide ja projektide kaudu abi ja toetust üle kahe miljoni inimese maailmas.
***
EELK ühines Luterliku Maailmaliiduga aastal 1963. Pärast 2010. a sügisel toimunud ühinemist Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikuga (eksiilkirikuga), kes oli aastal 1947 üheks LML-i asutajaliikmetest, loetakse EELK-d samuti LML-i asutajaliikmete hulka kuuluvaks.
