Uudised ja oikumeenia

Euroopa Kirikute Konverents vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest

„Ei tohi rikkuda sa oma vaese õigust“ (2Ms 23:6)*

Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) 14. täiskogu, mis leidis aset 2013. aasta juulis Budapestis, tõstis esile, et võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on jätkuvalt üheks oluliseks eesmärgiks Euroopa kirikutele.

Uue põhikirja preambula sedastab seda EKK rõhuasetust „elu hoidmisele ja kogu inimkonna heaolule“.

Euroopa kirikud on teadlikud, et vaesus on materiaalne puudus ning ohustab ühtlasi inimväärikust. See mõjutab inimeste kui Jumala-näoliste olendite enesemõistmist ja läheb vastuollu isiku väärikusega. Kui minevikus peeti võlga millekski häbiväärseks, siis tänapäeval on see muutunud eluviisiks nii valitsustele kui indiviididele, keda ajendab sotsiaalse tõrjutuse hirm. Me julgustame laenuandjaid käituma vastutustundlikult, tagamaks, et võlgu oleks võimalik maksta tagasi mõistliku ajaperioodi vältel.

Budapestis keskendus EKK nn „kadunud põlvkonna“ ohule. Noorte inimeste töötus on muutunud Euroopas skandaaliks. 2013. aasta lõpul oli „noorte töötus Euroopa Liidus … 23,5 protsenti; 0,4 protsenti suurem kui aasta varem …“**.

Seejuures on tegemist väga suurte erinevustega ning need on jätkuvalt kasvamas: Saksamaal (7,7 protsenti) ja Austrias (8,7 protsenti) on noorte töötus üsna madal, kuid Hispaanias (56,6 protsenti) ja Kreekas (57,3 protsenti) on isegi ametlikud andmed alarmeerivad.

Selline olukord ei mõjuta mitte ainult noorte inimeste sotsiaalset olukorda ja sissetulekut; see röövib midagi olemuslikku nende eludest. Perekondade majanduslike sissetulekute, tööhõive määrade ja vaesuse osakaalu osas erinevused Euroopas kasvavad ning lõhe nn Põhja ja Lõuna ning nn äärealade maade vahel  süveneb.

Neis maades, kus enne kriisi oli finantsilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, on nüüd veelgi suuremad raskusted. See avaldab suurt mõju ühiskonna kõige haavatavamatele nagu migrandid, üksikvanemad, noored, puuetega inimesed ja teised.

Kirikud kutsuvad kriisiolukorras seadma esikohale inimesi ning iseäranis neid, kes on hädas.

Euroopa Kirikute Konverents on tänulik kõigile poliitikutele, riigiametnikele, ettevõtluse ja ametiühingute esindajatele, ning kõigile vabatahtlikele üle Euroopa, kes seavad esikohale inimese ning otsivaid neil väga keerulistel aegadel kestlikke lahendusi. Euroopa Kirikute Konverents on tänulik kõigile kirikutele ja kogudustele, kus osaletakse abiandmises ja pakutakse tugiteenuseid kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil.

EKK koos oma komisjonidega toetab ja jälgib asjassepuutuvaid arutelusid ja otsuseid Euroopa tasandil. Ühe näitena võib nimetada lähenevat noorte tööhõivele pühendatud konverentsi, mida korraldab EKK Kiriku ja Ühiskonna Komisjon (CSC) koos CALL-võrgustikuga*** 24.-26. märtsini 2014 Brüsselis; seal esitletakse ja arutatakse kirikute teemakohaseid ettevõtmisi.

Euroopa kasvav sotsiaalne lõhe on väljakutse Euroopa integratsiooniprotsessile. Sellele tuleb vastata liikmesriikide ja -ühiskondade vahelise solidaarsusega. Lõhe ohustab Euroopa poliitilist ja sotsiaalset sidusust. Levivad äärmuslikud, eriti paremäärmuslikud parteid, populism, ksenofoobia ja rassism.   

Peatsetel Euroopa Parlamendi valimistel peaks olema kuuldav ja muutuma tugevamaks Euroopa integratsiooni toetav mõistuse hääl. Vaesuse üks aspekt on sotsiaalne tõrjutus ja takistus täielikule osalemisele igapäevaelus.

Euroopa Kirikute Konverents nõuab, et poliitiline arutelu viiside üle, mis viiksid Euroopa sügavast ja tõsisest kriisist välja, oleks valimiskampaaniate keskmes. Vajalikud on debatid selle üle, kuidas vähendada Euroopas vaesust, ebavõrdsust ja sotsiaalseid lõhesid. Neis peab peegelduma solidaarsus ühise Euroopa hüvega, väärtustega, mille eest EKK seisab.

 

EKK juhatus, 29. november 2013 Genfis

 

* 2010. aastal EKK Kiriku ja Ühiskonna Komisjoni, COMECE (Euroopa Ühenduse Piiskoppide Konverentsi Komisjon), Eurodiaconia ja Caritas Europa ühine brošüür ettepanekutega võitluseks vaesuse ja sotsiaalse kõrvalejäetusega Euroopa Liidus kandis samanimelist pealkirja „Do not deny justice to your poor people“.

** Euroopa Komisjon, Draft joint employment report, COM (2013) 801 final, 13.11.2013, p. 3.

*** CALL  – Church Action on Labour and Life, rajatatud 2010 EKK Kiriku ja Ühiskonna Komisjoni poolt. 

Vt dokumendi originaali siit.

 

Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches, CEC) ühendab 115 ortodoksi, evangeelset, anglikaani ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest, samuti 40 partnerorganisatsiooni. EKK asutati 1959. Kantseleid on Genfis, Brüsselis ja Strasbourg’is. Üheks asutajaliikmeks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Jaan Kiivit seenioriga. Viimane oli ka üks esimestest EKK presidentidest. EKK juhtorganisse (2013. aasta täiskoguni oli selleks keskkomitee) on EELK-st pärit kandidaadina valitud varasemalt Kadri Metsma. Tema asemikuks oli õp Hedi Vilumaa. 2009-2103 kuulus EKK keskkomiteesse praost Peeter Kaldur. Eesti kirikutest on EKK liikmeskirikuks veel Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. EKK partnerorganisatsiooniks on Eesti Kirikute Nõukogu.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English