Akadeemiline Teoloogia Selts avaldas Usuteadusliku Ajakirja temaatilise erinumbri pealkirjaga „Religioon ja vastupanu“ (nr 1/2013 [64]). Sellesse on koondatud kuus artiklit, mis tuginevad 11.–13. juunil 2012 Tartus peetud ühingu Commission Internationale d’Histoire et d’Etudes du Christianisme konverentsi ettekannetel. Konverentsi teemaks oli „Religioon ja vastupanu Euroopas keskajast kuni 21. sajandini“. Kõik artiklid tegelevad rohkemal või vähemal määral vastupanuga religioosses kontekstis ning pakuvad paljude valdkondade ja huvidega lugejatele olulist mõtteainet. Artiklid on inglise keeles ja varustatud ka eestikeelsete kokkuvõtetega.
Irina Paerti ja Riho Altnurme sissejuhatusele (3–11) järgneb Birminghami ülikooli keskaja kirikuloo professori Robert N. Swansoni artikkel „“Lollardlus“, „ortodoksia“ ja „vastupanu“ reformatsioonieelsel Inglismaal“ („Lollardy“, „orthodoxy“, and „resistance“ in pre-Reformation England, lk 12–26).
Teises artiklis kirjutab Bremeni ja Amsterdami ülikoolide kirikuloolane Jan van de Kamp „Võimu vastuseisust religioossele dissidentlusele ja selle samaaegsest kaitsmisest: Saksamaa reformeeritud pietistliku õpetaja Theodor Undereycki (1635–1639) juhtum“ („Religious dissidence both resisted and protected by power: the case of the German Reformed Pietist minister Theodor Undereyck [1635–1693]“, 27–44).
Kolmas artikkel pärineb Birminghami ülikooli kirikuloo emeriitprofessori Hugh McLeod sulest ning tegeleb „Sekulariseerumisele vastuseismise nelja strateegiaga“ („Four strategies for resisting secularisation“, 45–61).
Neljandaks võtab Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets vaatluse alla „Oikumeenilise rahuorganisatsiooni „Maailmaliit rahvusvahelise sõpruse edendamiseks kirikute kaudu“ ja selle vastupanu totalitaarsetele režiimidele kahe maailmasõja vahelisel perioodil“ („Ecumenical peace organisation „The world alliance for promoting international friendship through the churches“ and resistance to totalitarian regimes between two world wars“, 62–83).
Viiendas kaastöös kirjeldab Leedu Ajalooinstituudi vanemteadur Regina Laukaityte „Usklike suhtumist nõukogude režiimi religioonipoliitikasse Leedus aastatel 1944–1953“ („The attitude of believers to the confessional policy of the Soviet regime in Lithuania in 1944–1953“, 84–98).
Ja viimases artiklis vaatleb St Peterburi ülikooli orientalistikaosakonna lektor Maria Petrova „Hinduismist ja budismist inspireeritud põrandaaluseid religioosseid liikumisi Nõukogude Venemaal“ („Underground Hindu and Buddhist-inspired religious movements in Soviet Russia“, 99–115).
