Ajakirja Akadeemia viimane, augustikuu number sisaldab peale kõige muu huvitava (nt Peet Lepiku artikli „Usk ja ateism semiootilisest vaatepunktist“ esimese osa) kõrval kahte Kalle Kasemaale tema 70. sünnipäeva puhul pühendatud artiklit. Mõlema aluseks on 2013. aasta detsembris Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevadel Kasemaa õpilaste peetud ettekanded. Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud Marju Lepajõe vaatleb artiklis „Kalle Kasemaa keeled ja kirjandused“ Kasemaad Eesti kultuuriruumile omase tõlkija-õpetlase haritlastüübi esindajana, samas selle tüübi kujunemisele olulise kaasaaitajana. Lepajõele omasel vahedal viisil saab lugeja ülevaate viljaka tõlkija haruldaselt laiast ampluaast ning rollist meie maailma tõlgendamisel. Teine artikkel „Mõningaid probleeme Vana Testamendi tõlkimisel“ on pärit usuteaduskonna õppejõu Urmas Nõmmiku sulest. See on innustust saanud Kasemaa samanimelisest ettekandest 1989. aasta Kreutzwaldi päevadel ning arutleb kahe tõlkeküsimuse üle. Esimene on piibliheebrea keele konsekutiivse ehk narratiivse imperfekti tõlkevaste küsimus, millele autor pakub vasteks eesti pajatusstiilist tuttavat nud-kesksõna koos sissejuhatava partikliga „siis“ (või „ja siis“). Teine küsimus puudutab vanaheebrea interjektsiooni hinne, mida erinevatele võimalustele vaatamata oleks kõige loogilisem tõlkida „näe!“
Artiklid on väärikas lisa Kirik & Teoloogia erinumbrile, mis oli pühendatud Kalle Kasemaale 70. sünnipäevaks (vt siit).
