Usuteaduskonna nõukogus kaitseb Raul Tiganik doktoritööd „Sotsiaalne kontroll ja religioon“ (Social Control and Religion) filosoofiadoktori (religiooniuuringud) kraadi saamiseks.
Juhendaja: prof Anne Kull (Tartu Ülikool)
Oponent: prof Heikki Pihlajamäki (Helsingi Ülikool)
Kõigile huvilistele avatud kaitsmine toimub 12.juunil 2013 kell 16.15 TÜ senati saalis.
Kokkuvõte:
Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist ning kohati ka religioonist ja ilmselt pole ühtegi püsivamat inimgruppi, kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes – vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Dissertatsioonis on suurt tähelepanu pööratud tuvastamaks asjaolu, kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Väitekirjas käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Kuid miks ta omab sellist mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, pole tänaste teadmiste pinnalt võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel ning pole välistatud, et tegemist on religiooni poolt avalduva kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Siiski saab möönda, et religiooni kõigist individuaalsetest mõjutamisteedest hoolimata, universaalseim mõjufaktor on moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nende isikute suhtes, kes pole end religioossetena määratlenud. Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis. Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlusel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.
