24.-25. aprillil 2013 toimus Viinis Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) täiskogu (Budapest, 3.-8. juuli 2013) eelkonverents. Konverentsi organiseerijaks oli Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE). EKK protestantlikest liikmeskirikutest kogunesid ca 40 delegaati, kirikuesindajat ja eksperti, et vahetada informatsiooni ning arutada täiskogul otsustamisele tulevaid EKK tulevikku puudutavaid võtmeküsimusi. Nendeks on EKK uus struktuur, EKK eesmärk ja ülesanne ning töövaldkonnad. Eesti luterliku kiriku delegaadina osales konverentsil EKK keskkomitee liige praost Peeter Kaldur.
EKK reformimise töörühma Colin Ride liige selgitas töörühma ülesannet ja tööviisi, mis kaasas ka tagasisidet EKK liikmeskirikutest, ning esitles töörühma tegevuse tulemust – nn Uppsala raportit. Viimane sisaldab töörühma ettepanekuid ühenduses EKK uue põhikirjaga ning tegevusplaani selle rakendamiseks.
Christoph Thiele, kes on samuti EKK reformimise töörühma liige, andis lähemat teavet uue põhikirja eelnõu kohta ning selgitas erinevate ettepanekute (nt otsustusorganite suuruse ja pädevuste) taustu.
EKK peasekretär Guy Liagre keskendus oma sõnavõtus selle, milline on kavandatud üleminekuprotsess EKK uuele korraldusele.
Konverentsil moodustatud neli töörühma tegelesid EKOE ja EKK tulevase koostöö erinevate tahkudega ning sellega, millised on EKK evangeelsete liikmeskirikute soovid ja visioonid ühenduses muutusteprotsessiga EKK-s.
Kahe Euroopa organisatsiooni, Euroopa Kirikute Konverentsi ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas, kujunemisloost ja eesmärkidest andis ülevaate EKOE nõukogu liige ja EKK viitsepresident Cordelia Kopsch.
Viinis toimunud eelkonverentsi võõrustaja, EKOE peasekretär ja Austria luterliku kiriku piiskop Michael Bünker tänas osalejaid kasutamast võimalust valmistuda ühiselt EKK Budapesti täiskoguks.
Allikas: EKOE
Euroopa Kirikute Konverents (The Conference of European Churches [CEC]) ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantlikku ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest ning 40 assotsieerunud organisatsiooni. EKK asutati 1959. Kantseleid on Genfis, Brüsselis ja Strasbourg’is. Üheks asutajaliikmeks on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik eesotsas peapiiskop Jaan Kiivit seenioriga. Viimane oli ka üks esimestest EKK presidentidest. EKK juhtorganisse, keskkomiteesse, on EELK-st pärit kandidaadina valitud varasemalt Kadri Metsma. Tema asemikuks oli õp Hedi Vilumaa. 2009. aastast kuulub EKK keskkomiteesse praost Peeter Kaldur. EKK assotsieerunud liikmeks on 2003. aastast Eesti Kirikute Nõukogu.
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas on tähtsaim ja suurim evangeelsete kirikute osaduskond Euroopas, ühendades 105 kirikut kokku ca 50 miljoni kristlasega. Kantselei asub Viinis. EELK kuulub EKOE-sse alates 1975. aastast. EELK aktiivsem osalus EKOE elus algas okupatsiooni lõppedes. See on toimunud nii koguduse, praostkonna kui üldkiriku tasandil, mitmel moel ja paljude inimeste vahendusel. EELK on võtnud oluliselt osa EKOE kujundamisest ja edasiarendamisest. Ajalooline roll on peapiiskop Jaan Kiivitil, kes osales kirikuosaduse juhtimises 1994. aastast kuni surmani (2005). Alates 2006. aastast on EKOE juhtimises osalenud nõukogu liikmena õp Thomas-Andreas Põder. Eestist kuulub kirikuosadusse lisaks luterlikule kirikule ka metodisti kirik.
