Pealkirjas kajastuvale küsimusele keskendus Euroopa Ühenduse Piiskoppide Konverentside Komisjoni (COMECE) ja Euroopa Kirikute Konverentsi (COC) dialoogiseminar, mis viidi läbi koostöös Euroopa Komisjoni Euroopa poliitikanõustajate bürooga 14. detsembril 2012 Brüsselis.
Lissaboni lepingu kaudu on termin „sotsiaalne turumajandus“ koos mitmete teiste eesmärgiliste määratlustega jõudnud Euroopa Liidu lepingusse. Sotsiaalse turumajanduse juhtmõte on seeläbi saanud üheks Euroopa Liidu suurtest eesmärkidest. Selle hõlmav realiseerumine seisab aga veel ees. Mis on sotsiaalse turumajanduse alused? Kuidas võiks seda mudelit euroopastada? Euroala tänane kriis ning Euroopa Liidu struktuurilised nõrkused ja tasakaalutused üldiselt rõhutavad selle arutelu vajadust.
COMECE asepresident piiskop Ambrosios selgitas avaistungil, et sotsiaalse turumajanduse kontseptsioon on võtmeks, millega võita tagasi kodanike usaldust Euroopa projekti. „Samamoodi on vajalik enam tähtsustada vabatahtlikku ja auametilist tegevust, seda mitte vaid majanduslikel põhjustel, vaid ühiskondliku ja poliitilise elu jaoks,“ lisas ta.
Baieri Evangeelse-Luterliku Kiriku piiskop prof dr Heinrich Bedford-Strohm tõstis esile, et „sotsiaalse turumajanduse edu võlgneb tänu mõistmisele, et sotsiaalne vastutus on majandusliku protsessi integreeritud element, mitte järgmine samm peale majanduslik edu saabumist. Täna on sotsiaalse turumajanduse dramaatiliseks väljakutseks kliimamuutus, mis puudutab juba praegu eriti vaeseid lõunamaid“.
Teises diskussiooniringis avasid erinevate liikmesriikide kirikute eksperdid, mil määral on üks või teine rahvuslik arusaam majandusest teel Euroopa sotsiaalse turumajanduse poole.
Dr Sarnacki SJ Poolast tõstis esile, et sotsiaalne turumajandus nõuab ratsionaalselt põhjendatud toimimist, mis kasvab välja usaldusest ühiskondliku sotsiaalse leppe vastu. Ideaaliks olevat ökonoomilise produktiivsuse ja sotsiaalse vastutuse balansseerimine. „See sisaldab nii transparentsi ning õiglast ja piisavat õigussüsteemi kui solidaarsuse ja osaluse realiseerimist. Seda mudelit praegu päriselt ei järgita,“ lõpetas ta.
Prof dr Heikki Hiilamo rääkis Soome kogemusest, mis 1990-ndatel aastatel tegi läbi sügava majandusliku surutise. Alates sellest kogemusest toetavad kirikud jõulisemalt riiklikke ja avalikke püüdlusi võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Seetõttu pöördus ta ka komisjoni poole sooviga „avada Euroopa toetusprogramme veelgi enam kiriklikele toimijatele“.
Viimane sessioon oli pühendatud noorte töötusele, mis on Euroopa Liidu jaoks suur ja kiireloomuline väljakutse. Erinevad kiriklikud organisatsioonid esitasid oma sellealaseid projekte: Cáritas Diocesana Segorbe Castellón Hispaaniast tutvustas noorte töövõtjate integratsiooniprojekti, organisatsioon Youth Trust Birminghamist (Suurbritannia) esitles projekti „One in a million campaign“, oma projekte tutvustasid ka QuiK-Service, mis on Ingolstadi (Saksamaa) Kolping-Akadeemia kvalifikatsiooniinitsiatiiv ning üks Kreeka Õigeusu kiriku initsiatiivgrupp.
Ühiselt nõustuti, et sotsiaalse turumajanduse kontseptsiooni sisaldumine Euroopa lepingutes ei ole üksi piisav. Kirikud ja kiriklikud organisatsioonid annavad oma panuse, et see kontseptsioon Euroopas leviks ja realiseeruks – et globaalses konkurentsis vastu pidada, nõrgemaile ühiskonnas kaitset pakkuda ning ökoloogiliste ja klimaatiliste väljakutsetega toime tulla.
Allikas: ceceruope.org
**
Euroopa Kirikute Konverents ühendab umbes 120 anglikaani, õigeusu, protestantliku ja vanakatoliku kirikut kõikidest Euroopa maadest ja 40 assotsieerunud organisatsiooni. EELK on asutajaliige (1959).
Euroopa Ühenduse Piiskoppide Konverentside Komisjon (COMECE) koosneb 26 Euroopa Liidu alal tegutseva Rooma-Katoliku Kiriku piiskoppide konverentsi delegaatidest. Selle ülesandeks on vaadelda ja analüüsida Euroopa Liidu poliitilisi arenguid, informeerida kiriklikku avalikkust arengutest EL poliitikas ja õigusloomes ning võimaldada dialoogi EL institutsioonidega.
