Artiklid

Otsides varjatud tarkust. Oxfordi haridusega Eesti usuteadlane Kaide Rätsep, 2. osa (koos bibliograafiaga)

Eestis ei ole olnud palju inimesi, kes on uurinud varakristlikku kirjandust. Üks neist oli teoloog Kaide Rätsep, kelle erihuviks olid Uue Testamendi apokrüüfid, eriti Tooma nimega seotud kirjandus (Tooma teod, Tooma evangeelium). Artikli teise osa lõpus on Kaide Rätsepa tööde bibliograafia.

 

Kaide Rätsepa tegevus Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi teaduse ja kreeka keele õppetooli juures

Usuteaduse Instituudi (UI) õppejõudude koosseis oli algusaastatel väikesearvuline, hiljem liitus lektorite ridadesse ka üliõpilasi, kel oli suurem huvi teaduse vastu. Sellisteks õppejõududeks said Evald Saag, Voldemar Ilja ning ka Kaide Rätsep (Unga 2006, 48).

1957. aastal[1] alustas Kaide Rätsep tööd õppejõuna Konsistooriumi Kõrgema Usuteadusliku Katsekomisjoni (UKK) Uue Testamendi teaduse ja kreeka keele õppetooli juures. Õppetooli juhatajaks oli mag theol Ago Viljari. Esimesel aastal õpetas Rätsep lühemat aega vanakreeka keelt (Aaste 2001, 30). Oma Inglismaa õpingute ajal on Rätsep märkinud, et kreeka keele õpetamine tuli talle Oxfordis kasuks; selle asjaolu nimetamine avaldanud alati suurt mõju (EELK KA 11:522). Koostöös Viljariga aitas Rätsep avaldada UI kreeka keele õppijate tarvis Xenophonanese Anabasis’e I raamatu tõlke koos sõnastikuga (Põld 1971, 278), kuid seda ilmselt mitte õpetamiskarjääri algusaastail.

Aastatel 1958–1961 viibis Rätsep Inglismaal. Sealt kodumaale naastes jätkas ta lektoritööd UI-s. Arhiivimaterjalides pole säilinud teavet selle kohta, kas ja milliste loengute pidamist jätkas Rätsep kahel esimesel aastal (1961–1962). Teada on, et aastatel 1963–1964 pidas ta juba seminare Tooma kirjanduse alal, millest osavõtt oli vabatahtlik (Aaste 2001, 30). Tooma evangeelium oli sel ajal äsja avastatud ning see oli eriti Uku Masingu õpilastele väga põnev; kasutada oli sel ajal Johannes Leipoldti tõlge saksa keelde.[2] Seminarist osavõtjatele anti eksegeesida üks logion Tooma evangeeliumist ning ülesanne oli koostada selle põhjal seminaritöö. Töö ettekandmise järel esitas õppejõud oma arvamuse ettekande kohta ning andis läbitöötamiseks uue logioni (Aaste 2001, 31).

Üks Rätsepa seminaris osalenu, Toomas Paul, kes õppis UKK-s aastatel 1960–1964, meenutab, et erilist muljet Rätsepa seminar ei avaldanud, kuna ta ise ei rääkinud eriti midagi. Ta lasi üliõpilastel kirjutada logionide eksegeesid ning kasutada oli vaid kaks inglisekeelset (aime)raamatut gnoosise kohta, millest polnud eriti midagi võtta. Paul tegi seetõttu hoopis jutluse talle määratud logioni kohta ning selline lähenemine sobis õppejõule samuti. Vello Salumile seevastu olid tema Tooma evangeeliumi loengud ja seminar väga huvipakkuvad (Luhamets 2005, 29).

1965. aastast alates oli Rätsep määratud õppeülesande täitjaks Uue Testamendi ja kreeka keele õppetooli loengukava erinevate loengute alal (EELK UIA). Koosseisuliseks õppejõuks ta UI-s polnud. Teaduskonna koosolekutel ta ei osalenud ning otsustes kaasa rääkida ei saanud. Samuti ei võtnud Rätsep vastu eksameid[3]; mitmed tema loetud ained polnud hindelised[4]. Aastatel 1965–1972 luges Rätsep Rooma kirja eksegeesi, 1971. aasta teisest poolest kuni 1974. aastani lisaks ka süvapsühholoogiat, 1974. aasta teisest poolest kuni 1980. aastani Uue Testamendi teadust ning varakristlikku kirjandust. 1980. aastal Rätsepa tervis halvenes ning ta jäi tööst kõrvale. Edaspidigi tuli UI teaduskonna koosolekul arutlusele Rätsepa kutsumine Uue Testamendi või varakristliku kirjanduse loenguid lugema, kuid halb tervis seda siiski ei lubanud (EELK UIA).

1984. aastal arutati UI teaduskonna koosolekul dekaan Kalle Kasemaa juhtimisel Rätsepa dotsendiks nimetamist (EELK UIA). Sama teemat oli arutatud juba varemgi, nimelt 1975. aasta 11. novembri koosolekul (samas), kuid toona oli otsus esialgu edasi lükatud, kuni on õnnestunud tutvuda Rätsepa tööga B. Litt kraadi saamiseks ning ka tema hiljem kirjutatud töödega. Võttis peaaegu kümme aastat, kuni teema uuesti päevakorda toodi. 1984. aasta 17. jaanuari teaduskonna koosoleku otsusega nimetati B. Litt Kaide Rätsep UI Uue Testamendi dotsendiks.

Arvan, et Kaide Rätsep tegi oma tööd noorte teoloogide õpetamisel suure pühendumuse ning missiooniga. Kord on ta öelnud, et paljud peavad teoloogiat õppima ikkagi „madalamal tasemel“ ja võib-olla just nemad vajavadki kõige rohkem abi.[5]

 

Kaide Rätsep Usuteaduse Instituudi üliõpilaste ja kolleegide meenutustes

Mitmed Kaide Rätsepa õpilased on meenutanud, et temasse suhtuti suure lugupidamisega (Aaste 2001, 33). Tema loengud olid küll raske sisuga, aga tõelisele huvilisele paljupakkuvad[6] ning hästi ette valmistatud. Kõigile on meelde jäänud õppejõu dikteeriv loengupidamise meetod.[7] Toomas Paul meenutab: „Hiljem luges ta Rooma kirja eksegeesi, paar korda juhtusin kuulama. /…/ Rätsepal oli tekst ette kirjutatud, mida ta siis lausehaaval pikkamisi dikteeris – paraku siiski tempos, mis ei võimaldanud sõnasõnalist kirjapanekut, aga loengu kuulamiseks oli liiga aeglane ja igav. Monotoonne lektor ise oli äraoleva olemisega. /—/ erandlik distantseeritus on meelde jäänud. Teiste õppejõududega võis vahetunnil rääkida, /—/ ta (Kaide Rätsep) oli rõhutatult reserveeritud.“[8]

Enamjaolt meenutavad üliõpilased õppejõud Rätsepat reserveeritud, kinnise, tasakaaluka õppejõuna, kel inglise härrasmehelik olek ning ehtsa džentelmeni riietusstiil. Kuna ta polnud kommunikatiivne inimene, siis temaga palju ei suheldud ning üliõpilastel temaga erilist sidet ei tekkinud. Ta pidas oma loengu ära ning lahkus alati seejärel koolist.[9]

Kaide Rätsepa loengud olid lisaks aeglasele ettekandmisele ka raske sisuga. Ta ei kuulunud nende õppejõudude hulka, kelle loengutele tormati. Rätsep esindas teist kultuuri ja mõttemaailma. Ta oli sel ajal ainus inglise teoloogia kandja[10] ning ei pidanud eriti lugu teoloogidest väljaspool Inglismaad, erandiks oli Uku Masing (Luhamets 2005, 29). Osavõtt Rätsepa loengutest oli väiksearvuline ilmselt ka seetõttu, et need toimusid esmapäeval, mil külastati kõiki loenguid vähem. Enamus üliõpilasi oli sel ajal kogudustes ametis, pealegi toimusid olulisemad loengud ja homileetika seminar õppesessiooni keskel, st teisipäeval ja kolmapäeval.[11]

Tiit Salumäe, kes õppis UI-s 1970–1975, meenutab, et vähene osavõtt loengutest oleks saanud koolile saatuslikuks. Usuasjade voliniku initsiatiivil taheti loengumahtu kokku tõmmata ning loobuma oleks pidanud ühest päevast. Teoloogiline kõrgharidus oli sel ajal n-ö pinnuks silmas ja säärane meede pidi pikemas perspektiivis viima ilmselt kooli sulgemiseni. Seepärast olid arutelud kooli edasise tegevuse ja loengutekavade osas üsna aktiivsed. Uute loenguteemade kaudu sooviti suurendada loengutes käivate üliõpilaste arvu. Nii juhtuski, et neil aastatel (1971–1974) pidas Rätsep Rooma kirja eksegeesi kõrval ka loenguid süvapsühholoogiast ja reklaamiteooriast. Need olid sel ajal, raudse eesriide taga, väga uued ja põnevad teemad, mistõttu loengutest osavõtjate arv suurenes tunduvalt.[12] Neis loengutes osalejad meenutavad loenguid kui põnevaimaid ja ainulaadseimaid (Luhamets 2005, 29).

Pole palju teateid, millised olid Rätsepa suhted teiste õppejõududega, kuid Elmar Salumaa on oma mälestustes UI õppejõuaegadest meenutanud järgmist: „Viljariga dubleeris täiesti tundmatu Kaarli koguduse õpetaja mag Kaide Rätsep. Ta jäi mulle mõistatuslikuks kujuks ja õppetöös oli ta osalenud vaid puhuti.“ Salumaa mainib, et võõraks ei jäänud ta kollektiivis mitte ainult talle, vaid ka teistele (Salumaa 2010, 848, 862). Kuid kuna on teada, et Salumaa ja Rätsep olid väga erinevad inimesed, seda nii suhtlemiselt (avatud suhtlemisega ning keevalise loomuga Salumaa versus kinnine ning napisõnaline Rätsep) kui ka mõttelaadilt,[13] siis pole eelnev lõik mõeldud üldistusena. Teada on ka, et Jaan Kiivit noteeris Kaide Rätsepa kõrgelt.[14]

 

Kaide Rätsepa teadustöö viimasel elukümnendil (1984–1994)

EELK Konsistooriumi otsusega 16.2.1983 vabastati Kaide Rätsep ametist ja arvati pensionile (EELK KA 11:522). Viimase jutluse pidas ta oma ordinatsiooni aastapäeval 26.12.1982 Tallinna Toompea Kaarli kirikus (Eessõna 1990). Nii vaimuliku kui ka õppejõu töölt haiguse tõttu kõrvale jäänuna tegeles Rätsep edasi teoloogilise uurimistööga. Kui ta enam ise kirjutada ei suutnud, abistas teda abikaasa, kes dikteerimise peale kõik artiklid kirja pani (Aaste 2001, 35).

Sel perioodil kirjutas Rätsep palju, ilmselt oleks kirjutanud rohkemgi, kui tervis oleks lubanud. Aastatel 1984–1991 avaldati erinevates väljaannetes ning kogumikes mitu tema artiklit (vt bibliograafiat allpool). Kalle Kasemaa toonase UI dekaanina toetas moraalselt ning organiseeris Rätsepa artiklite avaldamist UI väljaannetes. Sellest perioodist säilinud Rätsepa ja Kasemaa kirjavahetus[15] väljendab sügavat vastastikust lugupidamist ja austust. Rätsep oli Kasemaale väga tänulik, et ta tema töid avaldas, ta märgib ühes kirjas, et on 40 aastat kirjutanud ja tõlkinud vaid iseendale.[16] Kui Kasemaa teatas 1987. aastal oma kirjas, et peab ilmselt UI juhtimisest loobuma, on Rätsep vastuskirjas arvanud, et äkki jääb siis „Ahase päikesekell“ (artikkel, mille ta oli just lõpetanud) nüüd viimaseks, mis avaldatakse.

Kirjanduse puudumine toonases Nõukogude Liidus oli suureks takistuseks teadustöö tegemisel. Rätsep kurtis mitmes kirjas, et raamatuid olnud vähe ning uuemat kirjandust polnud ta lugeda saanud. Uuema kirjanduse puudumist on Rätsep märkinud takistusena näiteks „Tõe evangeeliumi“ (Rätsep 1990) ja „Philippose evangeeliumi“ (Rätsep 1986) täiendamisel. 30. mail 1985 kirjutas Rätsep, et oli leidnud Philippose evangeeliumile mõned head paralleelid, aga vaja olevat natukenegi teada, mis teised olid teinud. Ta mainis, et oli saatnud tellimuse Saksa Demokraatlikku Vabariiki, et nad saadaksid midagi konsistooriumisse seoses Philippose evangeeliumiga, aga see viibis. „Tõe evangeeliumi“ jaoks polnud Rätsepal isegi mitte korralikku teksti ega tõlget, ta palus Kasemaal täpsustada Eha Masingu (Uku Masingu lese) juures väljendi „nimi ja kuju“ kirjapilti. Rätsep mainis, et mäletas ähmaselt „nime ja kuju“ kreeka keeles, aga mälu võis petta, sest ta olevat näinud kõike ju 30 aastat varasemal ajal. 1989. aastal kirjutas ta, et oli saanud näha Soomes välja antud 1988. aasta Studia Orientalia numbrit ning oli masendunud, sest see tsiteerinud teisi 1988. aasta väljaandeid. Rätsep lisas, et ta sai lugeda uusi raamatuid viimati 1961. aastal.

Kaide Rätsepa halvenev tervis, mille üle ta kurtis ka mitmes oma kirjas Kasemaale, tegi muret paljudele, kes oskasid hinnata tema panust teoloogina ja kiriku töötegijate ettevalmistajana. 1991. aastal kirjutas UI dekaan Kasemaa konsistooriumile avalduse palvega võimaldada UI dotsent B. Litt Kaide Rätsepale ravimist mõnes Soome või Saksa Liitvabariigi raviasutuses. Kasemaa kirjutas: „Dotsent K. Rätsep on meie kiriku kõige parema koolitusega teoloog ja tema panus meie kiriku töötegijate ettevalmistamiseks oleks hindamatu väärtusega mistahes rahas või valuutas“. Palve ilmselt rahuldamist ei leidnud, kuid Kasemaa sõnad võtavad kokku Rätsepa panuse oma ajas. Rätsep oli sel ajal üks parimaid Tooma evangeeliumi, gnostikluse ja nendega kaasnevate küsimuste tundjaid maailmas (Eessõna 1990).

Kaide Rätsep lahkus igavikku 22. aprillil 1994. aastal, jättes endast maha arvestatava hulga teoloogilist pärandit, millele seni on Eestis vähe tähelepanu pööratud.



[1] Aaste vahendusel (2001) on Rätsepa abikaasa meenutanud, et Rätsepa töö UI lektorina algas juba 1952. aastal, mil ta pidas loenguid Jeesuse imetegude teemal, kuid arhiivimaterjalides sellele faktilisi tõestusi pole säilinud.

[2] Toomas Pauli kirjalik teade 14.10.2011.

[3] Seda meenutavad tema üliõpilased Toomas Paul ja Tiit Salumäe, aga ka eksamiprotokollidest pole võimalik tuvastada tema vastuvõetud eksameid.

[4] Tiit Salumäe intervjuu 26.9.2011.

[5] Kaide Rätsepa kiri dekaan Kalle Kasemaale 21.10.1984.

[6] Osa üliõpilasi pidasid ilmselt käsitletavatest teemadest rohkem lugu, näiteks Vello Salum, huvitavaks õppejõuks on Rätsepat pidanud ka Illar Hallaste (meenutustes UI 60 aastapäeva puhul Eesti Kirikus).

[7] Nimetada saan Harry Reinu, Tiit Salumäed, Vello Salumit, Eenok Haamerit, Toomas Pauli. Eenok Haamer meenutas ka, et oli kord koolis peale loengut näinud Rätsepa konspekti, millest ta oli ühe loengu jooksul jõudnud vaevalt kaks lehekülge ette kanda. Haamer oli seepeale mõelnud, et küll nii on lihtne loengut ette valmistada.

[8] Toomas Pauli kirjalik teade 14.10.2011.

[9] Tiit Salumäe intervjuu 26.9.2011.

[10] Tiit Salumäe intervjuu 26.9.2011.

[11] Toomas Pauli kirjalik teade 14.10.2011.

[12] Tiit Salumäe intervjuu 26.9.2011.

[13] Kalle Kasemaa suuline teade 13.11.2011.

[14] Tiit Salumäe suuline teade 26.8.2011.

[15] Kasemaa ja Rätsepa kirjavahetus perioodist 21.10.1984–7.10.1989 on siiani olnud esimese erakogus, kuid artikli aluseks oleva lõputöö valmimise järel (detsembris 2011) on see omaniku loal viidud üle EELK Konsistooriumi arhiivi.

[16] See ja järgnev lõik Kaide Rätsepa kirjade põhjal assessor dekaan Kalle Kasemaale 15.3.1987, 5.7.1987, 7.10.1989, 5.9.1989.

 

Kasutatud allikad

Aaste, Andres (2001) Kaide Rätsep EELK kirikuõpetajana ja teoloogina. Diplomitöö, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.

EELK KA = EELK Konsistooriumi Arhiiv, sari 9–8, säilik 154 (Tallinna Praostkonna aruanded 1956 a kohta: Tallinna Praostkonna praostile aruanne edasiõppimise kohta, 15.1.1957); säilik 168 (Tallinna Praostkonna aruanded 1958); sari 11, säilik 522 (Kaide Rätsepa isikutoimik: EELK Õpetaja teenistuskiri; Ristimise tunnistus; NSVL Siseasjade Rahvakomissariaadi perekonnaseisuaktide osakonna abielutunnistus nr 54, 31.1.1946; Kaide Rätsepa elulookirjeldus 10.3.1949; ELK Konsistooriumi protokolli nr 7 p 15 väljavõte 28.10.1954; ELK Konsistooriumi täiskogu otsus 9.9.1958; Kaide Rätsepa ülevaade Inglismaal õppimise kohta, 25 lehel, 7.7.1959; EELK Konsistooriumi otsus 16.2.1983); sari 11, säilik 522A (Kirjavahetus õp Kaide Rätsepa õppimise asjus Inglismaal 1956–1961: Kanoonik H. M. Waddamsi kiri peapiiskop Jaan Kiivitile 23.9.1957; Peapiiskop Jaan Kiiviti kiri H. M. Waddamsile 3.2.1958; ELK Peapiiskopi tõend); toimik [sari puudub] (Piiskopi asetäitja ja peapiiskopi kirjavahetus Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni rajamise ja noorte-leeritöö korraldamise asjus, Evald Saagi kiri 12/13.11.1948).

EELK UIA = EELK Usuteaduse Instituudi arhiiv (Isikud M-V, Kaide Rätsepa isikutoimik; UI teaduskonna päevikud; UI loengutest osavõtjad 1971–1980; EELK UI teaduskonnakogu protokollid; UKK protokoll 16.7.1958; EELK UI teaduskonnakogu koosoleku protokoll 11.11.1975; EELK UI teaduskonnakogu koosoleku protokoll 17.1.1984; EELK UI teaduskonnakogu koosoleku protokoll 3.6.1986).

Eessõna (1990) = „[Eessõna jutlusele] Jutlus Taevaminemispühaks (Ap 1:9)“ – EELK 1/1990, Tallinn: EELK Konsistoorium, 4.

Luhamets, Kristjan (2005) EELK Usuteaduse Instituut 1946–1991. Bakalaureusetöö, Tartu: Tartu Ülikool.

Põld, Hillar (1971) Kakskümmend viis aastat Usuteaduse Instituuti, Tallinn (masinkirjas paljundus).

Rätsep, Kaide (1986) „Philippose evangeelium“ – Studia Ecclesiastica Orientalia. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised II/2. Tallinn: EELK Konsistoorium, 83–106.

Rätsep, Kaide (1990) „Nāmarūpa „Tõe evangeeliumis““ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 32–58.

Salumaa, Elmar (2010) Tiib pandud aastaile õlale. Mälestuskilde minevikust. Tallinn: Eesti Päevaleht.

Unga, Jaana Maria (2006) EELK Usuteaduse Instituut 1946–1967. Bakalaureusetöö, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.

 

Lisa: Kaide Rätsepa bibliograafia

1. Trükis avaldatud või masinkirjalistes kogumikes sisalduvad tööd

1961

„Barlaam and Joasaphat: Some problems connected with the story of Barlaam and Joasaphat, the Acts of Thomas, the Psalms of Thomas and the Gospel of Thomas“ – Communio Viatorum 4/1 (1961), 29–36. (Kaasautor Uku Masing.)

1972

„Algjohannesest“ – Teoloogiline kogumik XXIII. Tallinn, 1972, 50–70 [käsikiri]. (See 1950. aastatel kirjutatud uurimus on valminud samuti koostöös Uku Masinguga, ehkki Rätsepa panus on suurem. Samast perioodist on ka Masingu ja Rätsepa teine pikemat aega käsikirjaliseks jäänud töö „Tooma evangeeliumist“, mis ilmus trükis esmakordselt 2005. aastal, vt allpool).

1984

„Juuda kirjast“ Prof Uku Masingu 75. sünnipäevaks. Kolleegidelt, õpilastelt ja sõpradelt [s.l., 1984?], 187–204 [käsikiri].

„Professor dr Uku Masing kui piibliteadlane ja teoloog“ – Sünnipäevakõned Uku Masingule. Tallinn, 1984, 5 lk [käsikiri], = „Professor dr Uku Masing kui piibliteadlane ja teoloog“ – Põlvest põlve. Pühendusteos Uku Masingu 100. sünnipäeva puhul. Koost Hando Runnel ja Urmas Nõmmik. Tartu: Ilmamaa, 2010, lk 99–106.

1985

„Eksiõpetajad pastoraalkirjades“ – Ou peismonēs to ergon alla megethous estin ho christianismos. Artiklite kogu prof. Robert Kannukese 75. sünnipäevaks EELK Usuteaduse Instituudilt. Tallinn, 1985, 98–110 [käsikiri].

„Kumrān ja Uus Testament“ – Teoloogilisi lühiuurimusi ja artikleid prof Ago Viljari 75. sünnipäevaks. Tallinn, 1985, 146–155 [käsikiri].

1986

„Budhistlik-gnostilistest evangeeliumidest“ – Zēker saddīk liberākā. Uku Masingu mälestuseks sõpradelt ja õpilastelt. Tallinn, 25.IV.1986, 108–117 [käsikiri].

„Peapiiskop D. Dr Edgar Hark: [In memoriam]“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1986. Tallinn: EELK Konsistoorium, 62–63. (Kaasautor Kalle Kasemaa.)

„Philippose evangeelium“ – Studia Ecclesiastica Orientalia. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised II/2. Tallinn, 1986, 83–106, = „Philippose evangeelium“ – Filippose evangeelium. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2005, 84–110.

„Pärlilaul“ – Studia Ecclesiastica Orientalia. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised II/2. Tallinn, 1986, 7–15, = „Pärlilaul“ – Pärlilaul. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2006, 25–35.

„Tooma evangeeliumi teoloogia“ – Studia Ecclesiastica Orientalia. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised II/2. Tallinn, 1986, 29–35, = „Tooma evangeeliumi teoloogia“ – Tooma evangeelium. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2005, 87–95.

„Tooma nime kandvatest evangeeliumitest“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1986. Tallinn: EELK Konsistoorium, 34–43.

1987

„Ainult üks tõeline müstitsium“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1987. Tallinn: EELK Konsistoorium, 40–46.

„Kuningas Ahase päikesekell“ – Liber amicorum. Teoloogilisi lühiuurimusi ja artikleid: prof. dr. Evaldi Saagi 75. sünnipäevaks EELK Usuteaduse Instituudilt. Tallinn, 1987, 225–235 [käsikiri], = „Kuningas Ahase päikesekell“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 2/1990. Tallinn: EELK Konsistoorium, 41–45.

1988

„The Apostel Thomas in Cristian tradition“ – Studia Orientalia 64/1988. Helsinki: Finnish Oriental Society, 107–130.

„Beati pacifici“ – Artiklite kogu professor dr theol h.c. Elmar Salumaa 80. sünnipäevaks EELK Usuteaduse Instituudilt. Tallinn, 1988, 129–138 [käsikiri].

„Mälestatavad isikud: Emanuel Swedenborg“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1988. Tallinn: EELK Konsistoorium, 85–87.

1990

„Esseenide paasa ja Jeesuse viimane õhtusöömaaeg“ – Akadeemia 4/1990, 754–774.

„The Invisible Plough and Yoke of St Thomas: Some Problems of the Acts of

Thomas“ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 188–280.

„Jutlus taevaminemispühaks: Apostlite teod 1,9“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1/1990. Tallinn: EELK Konsistoorium, 4–6.

„Juudas Tooma kiri vanas armeenia kaanoniväliste raamatute nimistus“ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 7–31.

„Kuningas Ahase päikesekell“, vt ülal 1987.

„Mitraism ja esseenlus“ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 85–141.

„Nāmarūpa „Tõe evangeeliumis““ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 32–58.

„Martin Lutheri nimed“ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 142–187.

„Suurte vete eesel“ – Töid eksegeetika ja kirikuloo alalt. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised IV. Tallinn, 1990, 59–84.

1991

„Salgamine ja tunnistamine juudalaste ning kristlaste pärimusis“ – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1991. Tallinn: EELK Konsistoorium, 43–45.

2005

„Filippose evangeelium“, vt ülal 1986.

„Tooma evangeeliumi teoloogia“, vt ülal 1986.

„Tooma evangeeliumist“ – Uku Masing ja Piibel. Koost Kalle Kasemaa. Tartu: Ilmamaa, 2005, 337–368. (Käsikiri valmis 1950. aastatel, kaasautor Uku Masing.)

2006

„Pärlilaul“, vt ülal 1986.

2010

„Professor dr Uku Masing kui piibliteadlane ja teoloog“, vt ülal 1984.

 

2. Avaldamata tekstid (pärit 1980. aastate teisest poolest, praegu Kalle Kasemaa erakogus):

„Apostel Toomas patristilistes teostes“ (16 lk).

„Jeesuse ristilöömine“ (sellest tekstist on kaks versiooni, üks viimistletum kui teine, mõlemad 9 lk).

„The Odes Solomon with Special Reference to the Pearl-Song“ (69 lk).

Pirqe ’Aboth and the Coptic Gospel of Thomas“ (18 lk).

„Tähendamissõna viiest rumalast ja viiest targast neitsist esimese vennastekoguduse seletuses“ (10 lk).

 

(Artikli esimest osa vaata siit.)

 

Siiri Mikk (1977) on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi ja on EELK liige.

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English