Uudised ja oikumeenia

Kirikute Maailmanõukogu kutsub tugevdama kristliku teoloogia positsiooni kõrghariduses

Hiljuti Granavoldenis, Norras toimunud kolmepäevase konsultatsiooni keskmes oli kristliku teoloogia-alase õppe roll ja tähtsus avalik-õiguslikes ülikoolides, aga ka kiriklikes kõrgkoolides. Konsultatsioonil osales 45 maailma teoloogiliste õppeastuste ja organisatsioonide esindajat.

Konsultatsiooni korraldajaks oli Kirikute Maailmanõukogu (KMN) programm „Oikumeeniline Teoloogiline Haridus“, Euroopa Kirikute Konverentsi komisjon „Kirikud Dialoogis“ ja Norra Menighetsfakultet (kiriklik teoloogiaülikool) Oslos. Konverents, mis toimus 6.–8. juunini 2012, tõi kokku kõrgetasemelised teoloogia ja kõrghariduse valdkonna spetsialistid õigeusu, rooma-katoliku ja protestantlikest kirikutest. Konverentsi toimumispaigaks oli unikaalne Norra palverännusihtkoht Granavoldenis ja seal jätkati Ida- ja Lääne-Euroopa usuteaduskondade nn Grazi protsessi, mille eesmärgina sõnastati 2010. a toimunud konverentsil „tungiv vajadus rõhutada teoloogia tähtsust Euroopa ülikoolide kontekstis“. (Eestist osalesid toonasel konverentsil EELK UI esindajana A. Burghardt ja TÜ usuteaduskonna esindajana Th.-A. Põder. – Toim.)

Kirikute Maailmanõukogu peasekretär õp dr Olav Fykse Tveit (foto: CC/SEK/Flügge/epnn)

Peaettekandes kõneles KMN-i peasekretär õp dr Olav Fykse Tveit sellest, et „kristlikul teoloogial on väga palju Euroopa ülikoolisüsteemile anda. Kristlik teoloogia kannab avalikku vastutust ja peab ka tuleviku kõrgharidusmaastikul jääma nähtavale kohale.“

Kuna „religioosne faktor on globaalselt ja paljudes lõunapoolkera piirkondades kasvutrendis,“ märkis Tveit, siis „Euroopa ülikoolid ei saa riskida sellega, et marginaliseerivad või peavad vähetähtsaks rolli, mida mängib kristlik teoloogia koos religiooniuuringutega nende teemade käsitlemisel, mis on meie ühiskondade jaoks põhjapaneva tähtsusega.“

Konsultatsioonil tutvuti näidetega teoloogia tähendusest, staatusest ja rollist kõrgkoolide jaoks ning selle põhjal kinnitasid osalejad taas, et kristlik teoloogia, olles osa Euroopa kultuuripärandist, peaks olema avalik-õiguslike kõrgkoolide ja kõrghariduse valdkonna teadustöös ja koolituses jätkuvalt nähtaval kohal.

Aruteludes tuli esile ka teiste religioossete traditsioonide (nagu islam ja judaism) kasvav tähtsus teoloogia jaoks. Teoloogia staatus avalikes ülikoolides, s.t elava usu kriitiline reflekteerimine akadeemilises kontekstis, on kindlasti laiendatav ka teistele religioossetele traditsioonidele.

Konsultatsioonil osalesid ka teoloogid Aasiast, Aafrikast, Ladina-Ameerikast ja Ameerika Ühendriikidest. See asjaolu andis märku, et hoolimata  sotsiaalsete, religioossete ja poliitiliste kontekstide erinevusest ei ole teoloogiale ja kriitilistele religiooniuuringutele kõrghariduses avaliku ruumi taotlemine teemaks mitte ainult Euroopas, vaid see on aktuaalseks väljakutseks ka lõunapoolkeral. Ka lõunapoolkera ülikoolides ja kõrgkoolides näib vaatamata kristlaste hulga plahvatuslikule kasvule olevat teoloogia, teoloogilise uurimistöö ja refleksiooni tähtsus nõrgenenud.

Konsultatsiooni raportis nenditi, et oikumeenilise liikumise tuleviku jaoks on elulise tähtsusega, et kõrghariduses suhestuksid omavahel teoloogiline uurimistöö, oikumeenia ja erinevad akadeemilised distsipliinid.

Allikas: www.oikumene.org

Loe konsultatsiooni peaettekannet “Theology and unity in the changing landscape of world christianity” ja raportit “The future of theology in the changing landscapes of universities in Europe and beyond”.

Eestist osales konsultatsioonil professor Anne Kull Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Ta on lubanud toimunut Kirik & Teoloogia lugejatele lähiajal kommenteerida.

Kirikute Maailmanõukogu on keskne oikumeenilise liikumise organ (asutatud 1948), kuhu kuulub üleilmselt 349 kirikut enam kui 120 maalt. EELK on liige alates 1963.

 

Print Friendly, PDF & Email
Reformatsioon 500
English