Saksa Piiskoppide Konverents, Saksamaa Evangeelse Kiriku nõukogu (EKD), Rabide Üldkonverents (ARD) ja Saksamaa Ortodoksne Rabide Konverents (ORD) rõhutasid ühisel arutelul 12. märtsil 2012 Leipzigis religiooni rolli avalikkuses. Lähtudes juhtmõttest „religioon demokraatlikus avalikkuses“ diskuteerisid kirikute esindajad ja rabid Vanas Raekojas usuvabaduse tähenduse üle avalikus ruumis.
Rabi Elisa Klapheck Rabide Üldkonverentsist toonitas oma ettekandes, et demokraatlikud ja õigusriiklikud põhimõtted juurduvad olulisel määral religioossetes traditsioonides endis. Tänapäeval olevat religioonide ülesandeks seda pärandit uuesti avada. Juutlus võivat siinkohal tugineda talmudile, mis on juudi religiooni poliitilist tähendust juba detailselt käsitlenud.
Piiskop Heinrich Mussinghoff (Aachen) toonitas, et Saksa kiriku ja riigi vahelise kooperatsiooni ja koordinatsiooni suhe on ennast õigustanud ning on avatud ka mittekristlikele usulistele ühendustele. Ta astus selgelt välja religiooni kohalolu eest avalikus ruumis ja osutas „mõistlike erireeglite“ vajadusele, mis kaitseksid vähemuste usuvabadust. Nii olevat juba praegu paljudes koolides tavaline, et muslimitest õpilased vabastatakse islamipühadel koolitööst. Ka võib haiglate ja koolide toidumenüüsid kujundada taoliselt, et need ei läheks vastuollu religioossete toitumistavadega. See „arvessevõtmise tee“ nõudvat kindlasti kõikidelt osapooltelt suuremaid pingutusi, mis olevat aga õigustatud. „Sest usuvabadus ei kaitse mingisuguseid eelistusi ja soove,“ jätkas piiskop, „vaid isiku identiteeti ja moraalset terviklikkust. Usuvabadus on inimväärikuse küsimus“.
Oma tervituskõnes rõhutas rabi Steven Langnas Saksamaa Ortodokssest Rabide Konverentsist, et religioon ja moderne demokraatia esitavad üksteisele väljakutse. Ühelt poolt tõusvat küsimus, „kuidas suudab demokraatia õiglaselt hinnata mitmesuguseid religioosseid ühendusi ja nende erinevaid vajadusi“; teisepoolt peaksime me küsime, „kuidas on võimalik vahendada liberaalse demokraatia tingimuses efektiivsel moel ja viisil religioosseid väärtusi“.
Saksamaa Evangeelse Kiriku (EKD) nõukogu liige Uwe Michelsen ütles oma tervituskõnes, et „Vennalikkuse nädala“[1] läbi on 60 aastat ikka ja jälle antud uusi signaale ja „aktualiseeritud kristlik-juutliku kooselu impulsse“ poliitilistele, kultuurilistele ja religioossetele jõududele. Et Saksa Koordineerimisnõukogu andis sel aastal Buber-Rosenzweigi medali EKD nõukogu eesistujale Nikolaus Schneiderile, olevat eriline austusavaldus, „sest sellega signaliseerib ta tunnustust evangeelse kiriku aastatepikkustele ja mitmelaadsetele pingutustele panna tähele kristliku antijudaismi ja antisemitismi rõhuvat pärandit ning seda – niivõrd kui see meie võimuses on – välja ajada“.
12. märtsil aset leidnud avalikule üritusele eelnes rabide ja kirikute esindajate vaheline arutelu, kus käsitleti juutlikust ja kristlikust vaatepunktist looduskaitsega seotud küsimusi.
Alates 2006. aastast kohtuvad Rabide Üldkonverentsi ja Saksamaa Ortodoksse Rabide Konverentsi esindajad Saksa Piiskoppide Konverentsi ja Saksamaa Evangeelse Kiriku nõukogu liikmetega kord aastas põhjalikuks ühiseks aruteluks. Igal teisel aastal korraldavad nad koos Kristlik-juutliku Koostööseltsi Saksa Koordineerimisnõukoguga ühise avaliku ürituse.
Allikas: EKD
[1] „Vennalikkuse nädal“ on üritus, mida korraldab iga teise aasta märtsikuus Kristlik-juutlik Koostööselts. Esimest korda toimus see üle-saksamaaline üritus aastal 1952.