Arvamused

Tartu Ülikoolis asutati Aasia keskus

Elo Syld3Teadmiste levitamine idamaade kohta ja vanade keelte õppimine toimus juba 1632. aastal asutatud Academia Dorpatensis’es, kus filosoofia teaduskonnas oli ettenähtud professori ametikoht heebrea ja teiste orientaalkeelte nagu kaldea, araabia ja süüria keele jaoks. XVIII sajandil ja eriti sellele järgneval sajandil kasvas Euroopa huvi oriendi vastu, Euroopa ülikoolides oli võimalus õppida mitmeid studia orientalia valdkondi: vanu keeli, kirjandust, filosoofiat, oriendi ajalugu ja usundeid. XIX sajandil algas idamaade õppe integreerimine ka Keiserliku Tartu Ülikooli curriculum’i, seda põhiliselt usuteaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas. Nõukogude-aegses Tartu ülikoolis hoidis Aasia uuringuid jätkuvalt maailma tasemel Pent Nurmekund, kelle initsiatiivil kujunes 1956.–1957. aastal välja Orientalistika kabinet. Indoloogi, budoloogi ja hiljem ka sinoloogina pälvis suurt tähelepanu Linnart Mäll oma töödega. Tudengeid haarati Aasia uuringutesse kaasa ka 1977. aastal prof Tarmo Kulmari ja Linnart Mälli ellu kutsutud orientalistikaringi ning 1988. aastal loodud Eesti Akadeemiline Orientaalseltsi kaudu.

Kaasajal Tartusse õppima asuvad tudengid leiavad ülikoolis erinevaid programme ja võimalusi ida keelte, kultuuride ja religioonide õppimiseks. Tänu kasvavale rahvusvahelistumisele ei jää kokkupuude Aasiaga üksnes huviks keele, kultuuri ja religioonide vastu. Vajadus leida uusi turge, ühised uuringud sotsiaalküsimuses jne muudavad Aasia uuringud ühtemoodi oluliseks uurimisobjektiks nii majandus-, sotsiaal- ja meditsiiniteadustes kui ka geograafide hulgas. Viimaste puhul võib tunduda kokkupuude Aasiaga väiksem, kuid osalus välitöödel või ühisprojektides tähendab otsest kokkupuudet Aasia ühiskondadega. Aasia uuringutest kõneldes tuleb esile tõsta Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi koostööd Hue ülikooliga Vietnamis; Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi inimgeograafide osalemist linnastumise ja demograafilise rände projektides Taiwanis, majandusteadukonna huvi tärkavate uute turgude vastu ning muutuva majanduskeskkonna vastu Hiinas, folkloristide huvi Kirde-India piirkonna vastu, usuteaduskonna süvendatud huvi nii vana kui kaasaegse Lähis-Ida vastu, maailma keelte ja kultuuride kolledži Aasia keelte õppekavade laienemist ja võimaluste suurenemist ka näiteks hiina keele õppimise teisel ja kolmandal astmel, politoloogide tööd Johan Skytte poliitikauuringute instituudis Aasia julgeoleku teemadel, orientalistikakeskuse seminare Aasia kultuuri, filosoofia, aga ka kitsamalt budoloogia ja tibetoloogia uuringutes. Eelmisel õppeaastal oli välistudengite hulgas üle paarisaja Aasia ja Lähis-Ida riikidest pärit noort ning Tartu Ülikoolis töötab ligi 30 Aasia päritolu inimest.

8. septembril 2016 kirjutas Tartu Ülikooli rektor prof Volli Kalm alla Tartu Ülikooli Aasia keskuse asutamisstatuudile. Loodi uus institutsioon, mis ühendab ülikooli kõigi nelja valdkonna struktuuriüksuseid: bio- ja siirdemeditsiini instituut, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, maailma keelte ja kultuuride kolledž, majandusteaduskond, usuteaduskond ning ökoloogia- ja maateaduste instituut. Keskusesse kuuluvad ka Orientalistikakeskus ja Vana Lähis-Ida ja Vahemere kultuuride uurimiskeskus.

Nii võib uue keskuse rajamist mõista katusorganisatsiooni loomisena Aasia-suunalisele tööle Tartu Ülikoolis, et õppe- ja teadustöö ei jääks kitsalt instituutide ja uurimisrühmade siseseks tegevuseks ja teadmiseks. Aasia teema ei ole tänases Tartu Ülikoolis üksnes religiooni ja kultuuriga seotud, samas ei ole see ka üksnes majandus- või sotsioloogiliste uuringute pärusmaa. Aasia teemal on vaja arendada interdistsiplinaarset tegevust, aga selleks tegevuseks on tarvis osapooled omavahel kokku viia. On vaja teada üksteise olemasolust ning ressurssidest, koostööpartneritest ja juba toimivatest (rahvusvahelistest) võrgustikest, mida erinevatel uurimisrühmadel on õnnestunud moodustada või kus osaletakse.

Teiseks võib näha keskust ka vundamendina, millele hakkavad toetuma ülikoolidevahelised projektid nagu Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös avatava magistriõppekava loomine ning Aasia julgeoleku, religiooni, majanduse ning poliitikaga seotud ainete väljatöötamine. Keskusel on plaan teha koostööd erinevate Aasia keskustega nii Euroopas kui ka väljaspool.

On loodud vundament, et arendada välja kestlik, rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia kompetents, mis aitab Eesti arengule kaasa oma pädevuse rakendamise ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu. Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit. Keskuse erinevad osapooled ja erinev teaduslik huvi annab võimaluse luua ühisprojekte mitme osapoole vahel, näiteks usuteaduskonnal õigusteaduskonna ja majandusteaduskonnaga või inimgeograafidel keelte ning folkloori uurijatega.

Aasia keskus soovib mitte jääda vaid ülikooli instituute ühendavaks suuruseks, vaid osaleda ekspertide abil ühiskondlikus arutelus nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel osalemise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandjate ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ettevõtjate vahel.

 

Elo Süld (1979) on Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja, Tartu Ülikooli islamistika lektor ja EELK liige.

Print Friendly, PDF & Email
English