Arhiiv

Inimene imestab (nr 101/ 15.11.2013)

Sygisviljad

Foto: Evelyn Nõmmik

 

Inimene imestab. Vaatamata sellele, et inimkond on aastasadade jooksul õppinud maailma tundma ning paljut, mis varem mõjus imena või miraaklina, pole seda enam tänapäeval, inimene ikka veel imestab. Ja see on hea, et inimene imestab. Sest siis ta avastab uut ja olulist, seda, mis puudutab. Kristlane võiks isegi imestada igal Jumala päeval, sest usk on ime.

20. sajandi olulisimaid teolooge Rudolf Bultmann tabas tänapäeva inimesele tüüpilise probleemi tuuma juba ammu: kaasaegses imet ületavas maailmas on küsimus sellest, kuidas imest üldse rääkida või mida imeks pidada, erakordselt elav. On põhimõtteliselt oluline selgitada endale, kas ootame imet kui kõrvalekallet loodusseadustest selleks, et tõestada endale ja teistele Jumalat, või kogeme loodusteaduslikus mõttes midagi täiesti tavapärast imelisena. Imelisena usus nimelt. Mis on enne, ime või usk, usk või ime? Kirik & Teoloogia toob esmakordselt eesti lugejani Rudolf Bultmanni artikli „Küsimus imest“ esimese osa. Teine osa koos tõlkija Jaan Lahe põhjalikuma järelsõnaga ilmub järgmises numbris.

Toimetuskolleegium pakub meie koduse diskussiooni rikastamiseks ka nimeka jumalateenistuse teoloogia ja liturgika emeriitprofessori ning Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas (ELCA) õpetaja Gordon W. Lathropi arvamuslugu kaasaegsest luterlikust perspektiivist jumalateenistuse kujundamisel. Ehkki Lathrop peab silmas kogu maailma ja esmajoones nn globaalset lõunat, on näiteks pärimuskultuuri või ka rock-muusika elementide kasutamine jumalateenistuslikus kontekstis meie kirikuteski aktuaalne. Kirikulugu tunneb kirikute dialoogi kohaliku kultuuriga misjoni kontekstis hästi; isegi siinse maa ristiusustamisel arvestati esmajoones traditsiooniliste pühapaikadega. Tänapäeva luterluses on legitiimne kasutada kohaliku kultuuri elemente, toomaks evangeeliumi inimestele lähemale. Ent jääb üdini kristlik tingimus, et Kristus olgu kuulutuse keskmes. Meie tänase Kirik & Teoloogia numbri kontekstis on hea mõtiskleda selle üle, kuidas jumalateenistuse jaoks uued elemendid võiksid inimese imestamist usus tugevdada ning üha uusi ja uusi väravaid avada.

Kui rääkida imest usus, siis kahtlemata sobib selle teema avamiseks Jeesuse võrdpilt kohtunikust, kes polnud jumalakartlik, ent kes muretses lesknaise lakkamatu õigusenõudmise peale talle lõpuks ikkagi õiguse. Esmasel tasandil imestab kuulaja selles kirjakohas võrdpildi võimatuse üle – Jumal kui jumalakartmatu kohtunik –, ent siis avaneb ime, sest kristlane saab selle üle ainult imestada, et õiglaseks peetav Jumal unustab meie patud ja karistuse ning päästab meid hoopis. Sellest ennekuulmatust imelisest andekssaamisest jutlustab Kirik&Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Annika Laats.

Suurt imestamist soovib Kirik&Teoloogia toimetus.

 

Tänases numbris:

Rudolf Bultmann, Küsimus imest, 1. osa.

Gordon W. Lathrop, Kaasaegne luterlik lähenemine jumalateenistusele ja kultuurile: kriitiliste printsiipide väljaselgitamine.

Annika Laats, Tema pääste on kohal (Lk 18:1–8).

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English