Kristlik kirik on lakkamatus muutumises. Vanad põlvkonnad lähevad, uued tulevad. Muutused on kiiremad ja aeglasemad, ilmsemad ja varjatumad. Mõnda suudame ette aimata, mõnda mitte. Mõnda suudame minevikus selgemalt tuvastada, mõnda vähem. Üks neist muutumistest, mis möödanikust selgemalt silma paistab, on uut tüüpi ordude tekkimine 12. sajandi keskpaigaks. See on vaimuliku- ja rüütliametit ühendava rüütliordu tüüp, mis kutsuti ellu esmajoones Püha Maa ja Püha Linna – Jeruusalemma – kaitsmiseks paganate eest. Teadagi jõudis see muutus kiiresti meiegi maale, sest juba 13. sajandi alguses etendas Mõõgavendade ordu Eesti- ja Liivimaa ristiusustamisel võtmerolli. Ent murdepunkti ordude tekkeloos märgib Clairvaux’ Bernard’i (1090–1153) traktaat „Uue sõdalaskonna kiituseks“ (De laude novae militiae), millega esimest korda põhjendati võitluslikku kristlust – sõdalaste ristiusu eetost. Murrangulise teose on ladina keelest eesti keelde tõlkinud ning Kirik & Teoloogia jaoks ilmumisvalmis seadnud ajaloolane Ursula Vent. Avaldame selle kolmes järjestikuses numbris.
Ühed teised muutumised on oma arvamusloo teemaks võtnud EELK emeriitõpetaja Toomas Paul. Hiljuti jõudis meie poelettidele religioonipsühholoogia absoluutse klassika hulka kuuluv teos: William Jamesi „Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest“. Paul võtab selle teose najal vaatluse alla kiriku ja usklike muutumused 20. sajandil ja eriti meie ajal, sest leiab Jamesi teoses hulganisti tabavat kirjeldust. Seepärast kirjutabki Paul Jamesist kui paatoseta prohvetist. Teise nurga alt läheneb ta Jamesi teosele tänases Sirbis – “Erinevus ehmatab”. (Värskest Sirbist leiab ka hiljuti ilmunud Uku Masingu ja Vello Salumi kirjavahetuse põhjaliku käsitluse Madis Kolgilt – “Vaimusõdurite tagalataktikad”.)
Ehk märgib kõikvõimalikke muutusi kirikus ka täna 70-aastaseks saava EELK emeriitõpetaja Kalju Kuke jutlus. Sest kristlastele tuleks kindlasti kasuks, kui nad tihedamini küsiksid endalt ja üksteiselt, mis siis, „kui Jeesus tuleks täna meie teenistusele“. Luuka evangeeliumi 19. peatüki põhjal teame, et Jeesust ajas Jeruusalemma nägemine nutma ning et ta asus templiõuel kaubitsejaid pühapaigast välja ajama. Mida leiaks Jeesus meie kirikuhooneist aga praegu? Palju meid, kristlasi seal on? Kuidas me seal oleme? Sellele mõtlema kutsub meid tänases Kirik & Teoloogia jutluses auväärses eas õpetaja.
Aga selge see, et minevikku muuta ei saa. Olevikkugi on raske muuta. Tulevikku ja kirikut selles aga saab muuta küll. Minevikust ja olevikust tuleviku heaks õppida saab ka kindlasti. Selleks annab meile indu ja kindlust Jumala kutse usaldada ja uskuda.
Tänases numbris:
Clairvaux’ Bernard, Raamat templirüütlitele: Uue sõdalaskonna kiituseks, 1. osa.
Toomas Paul, Paatoseta prohvet.
Kalju Kukk, Kui Jeesus tuleks täna meie teenistusele? (Lk 19:41-48).
Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.
Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele. Vaata ka 2011.–2012. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.
