
Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit
2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt
2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt
„Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki? Kes tohib elada su pühal mäel? See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südames, kes
Vana Testamendi Psalm 40 ei tarvitse esimesel kiirel lugemisel jätta erilist muljet. Samas torkavad selles laulus silma mitu nüanssi, mille lähem vaatlemine pakub hulga mõtlemismaterjali.
27. veebruarist 3. märtsini 2013 toimus Saksamaal Mainzis rahvusvaheline sümpoosion, millega erialateadlased kogu maailmast tähistasid Bingeni Hildegardi (1098–1179) pühakuks ja kiriku doktoriks kuulutamise sündmusi (toimusid
„Ja isand ütles sulasele: Mine välja teede peale ja aedade äärde ja sunni sisse tulema, et minu koda saaks täis!“ (Lk 14:23) Head sõbrad! Möödunud
„See ei sünni wäe läbi ega jõu läbi, waid minu Waimu läbi, ütleb vägede Jehoowa“ (Sk 4:6). „Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: „Issand,
Tänapäeva maailma on tabanud mitmesugused protestilained. Tüüpiliselt süüdistab protesteeriv mass valitsejaid autoritaarsuse kehtestamises ja/või konservatiivsete status quo’d säilitavate reformide läbi surumises. Nii palju kui mõistan,
„Paulus ütleb: Minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on
Artikli teist osa loe siit. Uusaja kui ajalooperioodi kokkuleppeliseks algusdaatumiks peetakse kas 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517. a-t (reformatsiooni algus).
Viimased poolteist kuud on meie ühiskonnas käinud diskussioon selle üle, mida ikkagi lõppeks tähendab väärikas vananemine ja ilus surm. Sel teemal on sõna võtnud palju
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.