„Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi,
Mis on ajaloolis-kriitiline meetod? Ajaloolis-kriitiline meetod on üldnimetus erinevate ajalooliste ja filoloogiliste meetodite kohta, mille abil tänapäeval uuritakse vanu tekste ning kristlikus kontekstis ka piiblitekste.
Lõppenud aasta detsembris toimus Usuteaduse Instituudis seminar, mis leidis jooksvas uudisvoos kahjuks vähe kajastamist. Ehk oli põhjuseks pühade-eelne kiirustamine või asjaolu, et seminar toimus formaalselt
„Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse Jeesuse ees, kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse, et sa käsku säilitaksid puhtalt
Eesti elanike religioossusest 21. sajandi alguse Eesti elanikkonna religiooniga seotuse ligilähedase pildi alusmaterjali moodustavad statistikaameti rahvaloenduse (REL2011) tulemused ja 2002. aastal sotsiaal- ja turundusuuringute firma
Eesti Vabariigi sünnipäeva künnisel, ühel talvisel päeval toimus õiguskantsler Indrek Tederi (I.T), näitleja ja laulja, lavakooli professor Tõnu Tepandi (T.T) ja lavastaja ning Kirik &
Kaitseväe talitustel, kaitseväelastele elu ohverdusest kõneldes, olen aluseks võtnud enamasti need pühakirjad read: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma
1. Sissejuhatus Minu ettekande teema on ühelt poolt väga üldine, samas aga väga oluline. Enamuse oma elust elame me igapäevaselt. Enamus elust on igapäev. Igapäev
Lugenud möödunud reedel Kirik & Teoloogia veergudel (nr 113, 7.2.2014) ilmunud Arne Hiobi kirjutist „Usk muutuvas maailmas luterlikust vaatevinklist“, sattusin suurde segadusse, isegi nii suurde,
„Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.
