Eelmisel nädalal ilmunud esimeses osas käsitleti teoloogiliste voolude esilekerkimise põhjuseid ja diskussiooni tausta, voolude moodustumist ja aastatel 1922–1925 toimunud vaidlust õpetusküsimuste üle. Teoloogiliste voolude organiseerumine
Kahe maailmasõja vahelise perioodi luteri kirikut ilmestas erakordselt elav keskustelu õpetuslike ja kirikukorralduslike küsimuste üle. Juba kiriku loomise käigus ilmnes, et vaimulik- ja liikmeskond polnud
VIII Õndsussündmus: rist ja ülestõusmine Ortodoksse luterliku teoloogina on Rudolf Bultmann veendunud, et tee mittetõelisest olemisest tõelisse olemisse – või kui kasutada Piibli mõisteid, tee
Rudolf Bultmann on vaieldamatult üks 20. saj evangeelset teoloogiat kõige rohkem mõjutanud usuteadlastest. Kuigi Otto Kaiser on öelnud, et Bultmann „ei ole enam Saksamaal moes“
Nõukogude perioodi lõpust on nüüdseks möödas juba üle kahe aastakümne. Ajaloolaste sulest on ilmunud ohtralt erinevaid kirjutisi, mis seda perioodi ühe või teise nurga alt
Mäletus kallis meid kalmule kutsub… Mäletan ennast väikese tüdrukuna mamma käekõrval jaanipäeva keskhommikul minemas Harglapääle surnuaiapühale, imeliselt lõhnav pojengisülem ettevaatlikult vastu rindu surutud, juuksed kõvasti
Mõiste „eksistents“ avamine Eksistentsialism tuleneb sõnast „eksistents“, mis omakorda pärineb ladinakeelsest sõnast existere – „välja astuma“, „välja ulatuma“. Väljend „välja astuma“ on siinjuures tähendusrikas, sest
Käesolev essee mõtiskleb minu 2009 aastal kaitstud magistritöö „Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses“ tõstatatud teemal. Sissejuhatus Küsimus kannatuste ning kurja olemasolust
Sissejuhatus Maailma piibliseltsidel ja -tõlkijatel tuleb vastata väljakutsele, mille on esile kutsunud uuemad tuuled Vana Testamendi (VT) uurimisel. Probleem puudutab kõiki läänekristlusest (protestantlikud kirikud ja
Loeng on peetud 2005. aastal EELK Usuteaduse Instituudis. Eespool oli meil juttu sellest, et Õhtumaa sakramenditeoloogia väljakujunemisel on määravat rolli mänginud Augustinus. Kogu edaspidine lääne
