
400 aastat Thomas Helwyse „Ülekohtu saladusest“, 2. osa
Pärast John Smythi ja tema mõttekaaslaste välistamist hiljuti loodud kogudusest kirjutas Thomas Helwys koguduse uue juhina 1611. aastal terve rea tekste, milles ta põhjendas poleemiliselt

Pärast John Smythi ja tema mõttekaaslaste välistamist hiljuti loodud kogudusest kirjutas Thomas Helwys koguduse uue juhina 1611. aastal terve rea tekste, milles ta põhjendas poleemiliselt

„Kuula, oo kuningas, ja ära põlga vaeste nõuannet ja lase nende kaebustel tulla su ette. Kuningas on surelik inimene ja mitte Jumal, seetõttu ei ole

Sissejuhatuseks Kristlaste jaoks on peatselt algamas advendiaeg, mil mõtleme maailma uuele algusele Jeesuses Kristuses. Muu maailma jaoks näikse aga olevat kätte jõudmas maailma lõpp. Teadupärast

Astun uksest välja ja mind tervitab ere päike. Majade ühtemoodi heledast kivist seinad otsekui kiirgavad valgust ja sunnivad esiti silmi kissitama. Õhk on kuiv ja

Pew uuringukeskus korraldas 2010. aastal Ameerikas küsitluse. Selle tulemustest järeldati, et ameeriklaste, sealhulgas end usuliselt määratlenud inimeste teadmised uskudest, ja ka oma usust, olid pehmelt

Viimase nelja-viiekümne aasta jooksul on oma sisult ja väljendusvormidelt mitmekesine keskkonnaliikumine avanud inimkonnale vaateid iseendale, loodusele ja koduplaneet Maale viisidel, mis ületavad oma seostatuselt ja

Lutheri dekaadi (2008–2017) teadusnõukogu kontseptuaalsed teesid Kuratooriumi palvel avas Lutheri dekaadi teadusnõukogu* eesseisva reformatsiooni juubeli tähtsust ja tähendust järgneva 24 punkti najal. Nende ülesandeks on

Teoloogiline peaettekanne 21. septembril 2012 Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 7. täiskogul Firenzes. Esimeses pooles alustati küsimusega, kui vabad oleme tuleviku jaoks ning kõneldi seejärel Euroopa

Teoloogiline peaettekanne 21. septembril 2012 Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 7. täiskogul Firenzes 1. Kui vabad oleme tuleviku jaoks? „Vabad tuleviku jaoks“ – nii kõlab

Artikli esimene pool (K&T nr 42/ 28.9.2012) visandas esmalt arengu Piibli monoteismini ning käsitles seejärel religiooniteaduslikke mõisteid „ateism“, „polüteism“ ja „monoteism“, jõudes sedastuseni, et kristliku