Nestoriaanid[1] Rooma impeeriumis, eriti selle idaosas toimunud suured kristoloogilised vaidlused ei puudutanud esialgu kiriku elu arenguid Pärsia kuningriigis. Siin olid omad probleemid, eriti see, kuidas
Mõistel „orientaalsed ortodokssed kirikud“ võib olla kaks erinevat, kuigi lähedast tähendust. Orientaalseteks kirikuteks peetakse nn monofüsiitlikke, õigema nimega küll miafüsiitlikke kirikuid. Teise võimaluse kohaselt peetakse
Õigeusu ajaloost ja tänasest käekäigust kõneldakse viimasel ajal üha rohkem, ka siinsamas ajakirja Kirik & Teoloogia veergudel. Kindlasti on selleks tõuke andnud viimase rahvaloenduse andmed,
Sissejuhatus Artiklis antakse põgus ülevaade Kesk-Assüüria ja Uus-Assüüria impeeriumide (ca 1300–610[1]) ideoloogiast (Tadmor 1981) ja ametlikust religioonist, keskendudes valitseja isikule ning tema võtmepositsioonile riiklikus ideoloogias.
Inimese elu üks alusjõudusid on tema tervis: nii ihuline, vaimne kui ka hingeline, kui kasutada inimese kui terviku määratlemisel piibellikku kolmikjaotust. Kaasaegses terminoloogias kõlaks see
Iiobi raamatu eksistentsiaalne ja teoloogiline sügavus kui ka mõju teoloogia ajaloole ja maailma kultuurile on suur. Iiobi raamatu lugemine puudutab igaühte meist, sest kannatus nagu ka
Ajaloost Alustuseks meenutan 1990ndate algust, mil praost Esa Fabrin viis Tartus läbi hingehoiukoolituse. See oli Eesti iseseisvumise aeg ja nii mõnigi asi oli siis kirikus
Tänavu jaanuaris Roostal toimunud Vaimulike Konverentsil sedastas anglikaani kiriku külaline arhidiakon Paul Wright rühmatööd läbi viies, et kogu kristliku kiriku töö on cure of souls
Kas juhte peaks valima või on parem, kui keegi asjatundja määrab? Demokraatiaga harjunud inimestele võiks tunduda loomulik, et parem on valida. Siiski pole see alati
Sissejuhatus Mõistes, et teil tuleb kuulata ettekannet hingehoiu teoloogiliste aluste teemal, võivad mõned teist tunda end nagu Hagar minu lemmikkoomiksis (Hagar küsib Jumalalt: „Miks mina?“
