Artiklid

Vt dokumendi esimest osa siit. – Toim.   3.4 Vastutustundliku otsuselangetamise allikad Kogukonnas tekkinud keeruliste küsimuste valguses pöördume taas meie identiteedi südameks olevate andide poole.

Sisukord Eessõna (Martin Junge) 1. Luterlike kirikute osadus – and ja ülesanne 2. Osaduse and 2.1. Luterliku Maailmaliidu kogemused ühesoleku annist osaduses 2.2. Osadus on

Teine osa peab käsitlema ajalikku ja ilmalikku kasu ja kahju. Esiteks on ju tõsi, et ilmalikku valitsust või ilmalikku ametit ei saa kuidagi võrrelda vaimuliku

Saatesõna Martin Lutheri kirjutisele „Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida“ Martin Lutheri kirjutis „Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida“

Teerajajad: Descartes, Spinoza, Leibniz Keskaja skolastilise argumenteerimise põhialus oli aristotelism, mille kohaselt kujundavad tühjale tahvlile (tabula rasa) sarnanevat mõistust meeletajud ja kogemused. Uusaja alguses pöörduti 

Sõnastasin oma ettekande pealkirja: „Väikese (maa)koguduse suured (arengu)võimalused“. See koosneb kahest poolest, mille kesksed mõisted olen markeerinud veel sulgudesse asetatud täienditega. Esimeses pooles on „väike

Õigeksmõistuõpetus, mis oli 499 aastat tagasi alanud reformatsiooni jaoks keskne, näib kaasajal isegi koguduseliikme jaoks olevat marginaalne. Teoloogid on sunnitud vastama esmapilgul aktuaalsematele küsimustele: kuidas

Alljärgnev ettekanne on peetud 11. oktoobril 2016 Inglise Kiriku Rochesteri piiskopkonna uurimiskonverentsil Aylesfordi karmeliitide kloostri konverentsikeskuses. Mul on suur rõõm ja au osaleda Rochesteri piiskopkonna

Miks pooldab kolmveerand eestlastest Euroopa kultuuri jäämist kristlikuks ja üle poole kiriku püsimist traditsioonilisena, kui samas vaid veerand peab end ise kristlaseks? Kas sel puhul

Keskmine eestlane puutub kirikueluga üsna vähe kokku. Nii vähemalt näitavad küsitlused. Monitooring-uuringu „Elust, usust ja usuelust 2015“ andmetel ei käi 53% Eesti elanikkonnast jumalateenistusel mitte