Artiklid

Saateks „Usutunnistus“ pärineb Lutheri 1528. aasta kevadel ilmunud suurest kirjutisest „Kristuse armulauast. Tunnistus“, moodustades selle kolmanda ja ühtlasi viimase osa. Raamatut ennast mõistis Luther toona

Populaarteadusliku käsitluslaadi tõttu on autor loobunud viitamissüsteemist. Kasutatud kirjanduse nimekiri on artikli lõpus (T.K.).   Kultuse ja riituse mõistetest Mõistelise segaduse vältimiseks määratlegem kõigepealt, mis

Artikli esimeses osas tegelesime metoodiliselt küsimusega, mida vahendab narratiiv väliselt ja mida sisemiselt. Kasutasime ajaloolis-kriitilise töö ja narratiivikriitika tulemusi. Teises osas teeme ülevaate Markuse evangeeliumist

Vanim Jeesuse missiooni esitav narratiiv Piibli kaanonis, Markuse evangeelium,[i] juhatatakse sisse teadaandmisega, et tegemist on Jeesuse Kristuse evangeeliumiga (1:1). Kirjeldades Jeesuse avaliku tegevuse algust, rõhutab

Mõistes „arm” leiab väljenduse kristliku usu ja tegelikkusemõistmise tuum. Piibli pärimustes ja kristliku õpetuse ajaloos on armu mõiste ülesandeks viidata suhte omapärale, mis kolmainu Jumalal

Vt esimest osa siit.   II OSA Rahvapärimus Latgales Tähtpäevad Latgalite rahvapärimuses on võimalik tabada kihistusi, mis tõenäoliselt ulatuvad kunagise läänemeresoome (liivlaste/lõunaeestlaste esivanemate) asustuse kultuurimõjutusteni

..ilma Lätita jääb kogu „ärkamise lugu“ siinmail ainult poolikult arusaadavaks. (Madis Kõiv)   Sissejuhatus Kristuse sündimise päeva tähistamisest on 21. sajandiks saanud üleilmne nähtus, oluline

Me puutume kokku sõnaga ’ilmutus’ nii tavakõnes kui teoloogilises arutelus, ning mõni ehk kohtab ilmutust ennast ka kogemuses. Vaatamata sellele, kas inimene suudab enda puhul