
Idakatoliku kirikud, 5. osa
Loe ka 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa. Käesolev osa on viimane. Kreekakatoliku eksarhaadid Kreekas ja Türgis[1] Mitmed idakatoliku kirikud nimetavad ennast

Loe ka 1. osa, 2. osa, 3. osa ja 4. osa. Käesolev osa on viimane. Kreekakatoliku eksarhaadid Kreekas ja Türgis[1] Mitmed idakatoliku kirikud nimetavad ennast

Loe ka artikli 1. osa, 2. osa ja 3. osa. Idariitusega katoliku eksarhaat Tšehhi Vabariigis Ajalooliselt kuulus see kreekakatoliku kogukond Prešovi piiskopkonna alla. Kui Esimese

Loe 1. osa siit ja 2. osa siit. Vene kreekakatoliku kirik Võrreldes teiste slaavi kreekakatoliku kirikutega on see kirik veel üsna noor. Oma riituse poolest

Loe artikli esimest osa siit. Ukraina kreekakatoliku kirik Meie jaoks ilmselt kõige tuntum idakatoliku kirik on Ukraina kreekakatoliku kirik. Selle kiriku ja tema liikmeskonna üle

Küllap meist enamus on nii mõnigi kord elus sattunud idakiriku jumalateenistusele, ka need, kes ennast idakristlasteks ei pea. Või siis vähemalt televiisoris või kinos jumalateenistust

Viimasel ajal on hakatud Eestis üha rohkem rääkima kristlusest. Eestlasi nähakse lahutamatu osana kristlikust maailmast, rõhutatakse vajadust kaitsta kristlust ning muretsetakse kristliku eetika pärast. Kui

Jeruusalemma patriarhaat Jeruusalemma kirikut on nimetatud kõikide kristlike kirikute emaks. Toimusid ju seal Uues Testamendis jutustatud ning kiriku tekkeks kõige määravamad sündmused. Seetõttu on ka

Vanas kirikus oli terve kunagise Rooma riigi aladel viis patriarhi. Seetõttu räägitakse ka vana kiriku pentarhiast, s.t viievalitsusest. Ajalugu on küll veidi komplitseeritum: mitte alati

Konstantinoopoli patriarhaat pole sugugi kõige vanem kunagise pentarhia idapoolsete patriarhaatide seas. Jeruusalemm kui ristiusu jaoks oluliste sündmuste toimumiskoht on muidugi erilises, teistega võrreldamatus staatuses, kuigi

Armeenia Apostellik Ortodoksne Kirik[1] Vanade orientaalsete kirikute perre kuulub ka Armeenia rahvuskirik. Tolle kiriku ajalugu langeb suures osas kokku kogu armeenia rahva ja kultuuri looga
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2025 K&T.