Raamatuarvustus: Üheskoos kirik (I osa): Kirik – Pühakiri – armulaud – amet. Koost Thomas-Andreas Põder, Kadri Lääs, Kadri Eliisabet Põder. Tallinn, EELK Usuteaduse Instituut 2022
Üheks ja siinkirjutaja arvamusel olulisimaks lähtekohaks erinevate kristlike kirikute vahelise dialoogi ja osaduse astme (oikumeenilise seotuse) hindamisel on kahtlemata tekstid. Kõlagu see kui igavalt tahes, aga esmapilgul igava taga on erinevad teoloogiad, mõtteviisid ja õpetus, milles üksmeelele või vähemalt sarnasusele jõudmiseks on ühistekstidega finišeerunud oikumeenilised õpetuskõnelused (oikumeeniline teoloogiline dialoog) kirikute vahel algatatud. Loomulikult on oikumeenilises liikumises tähtis inimestevaheline kohtumine, mõttevahetus ja palve, sõprus ja ka vaidlused. Kõik see, mida kaasajal vahel enim rõhutatakse, on aga ikka seotud tekstide ja nende uurimise ning koostamisega; alustekstiks mõistagi Pühakiri ja ka usutunnistuslikud ning muud (erinevate kirikute) õpetuslikud kirjutised. Õpetuskõnelused võivad muidugi toimuda ühe maa piires ja ka see on ülimalt oluline. Siinkohal leiavad käsitlemist aga just rahvusvahelised dialoogid.
Eeltoodu tõttu on tähtis, et erinevad rahvusvahelise oikumeenilise dialoogi sünnitatud tekstid oleksid kättesaadavad ka eesti keeles. Teoloogid ja muud asjaosalised saavad nendega tutvuda muidugi originaalkeel(t)es, aga võimaliku laiema publiku tarvis on emakeelne tekst ja ka kommentaar sellele väga oluline. Kuulub ju oikumeenilise dialoogi juurde ka retseptsioon, mis ei peaks piirduma üksnes juhtvaimulike ja teoloogidega, vaid hõlmab ka laiemat kirikurahvast.
Seetõttu on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduse Instituudi (UI) toimetiste sarjas mullu ilmunud tekstikogumik „Üheskoos kirik“ (esialgu I osa) vajaminev täiendus emakeelse oikumeenia (ka laiemalt süstemaatilise teoloogia) alustekstide alase raamatukogu jaoks. Õieti pole see raamatukogu tänini ülearu suur ja lai, isegi mitte tavalise raamaturiiuli pikkune. Varasemast võime välja tuua sarnase kogumiku, Eesti Kirikute Nõukogu toetatud ja samuti UI egiidi all 2006. a ilmunud „Documenta oecumenica“ (teemadeks kirik, ühiskond ja misjon), mis sisaldas tõlgetena tervet rida rahvusvahelisi oikumeenilisi dokumente nii üleilmselt kui ka Euroopa tasandilt. Viimati nimetatud kogumikus ilmunud Leuenbergi konkordia tekst on avaldatud nüüd tublisti toimetatuna ka kogumikus „Üheskoos kirik“ ning „Documenta oecumenica“ kaante vahelt välja jäänud Porvoo ühisavaldus koos deklaratsiooniga leidub nüüd samuti kogumikust „Üheskoos kirik“. Nii Porvoo ühisavalduse kui ka Kirikute Maailmanõukogu (KMN) viimase aja olulisima eklesioloogilise teksti „Kirik teel ühise visiooni poole“ eestikeelne tõlge on ilmunud ka eraldi raamatutena, kuid nende kättesaadavus on olnud oluliselt piiratum ja tiraaž otsakorral. Luterliku Maailmaliidu (LML) dokumente on veelgi ilmunud erinevates raamatutes, nt UI kirjastatud reformatsioonijuubeli kogumikes.
Kahe- ja mitmepoolsed dialoogitekstid
Väljaandes „Documenta oecumenica“ on koos nii konfessionaalsed, bilateraalsed kui ka multilateraalsed tekstid ka kirikuosadust mitteomavate kirikute vahel. Erinevalt sellest on raamatus „Üheskoos kirik“ ilmunud dokumendid just pigem konfessioonisiseste või juba olemasolevate kirikuosaduste dialoogitekstide tõlked. Ehk teisisõnu: nende kaheteistkümne teksti (pluss viis lisateksti) taustaks on kõik need kirikuosadused, kuhu EELK ametlikult kuulub. Lisaks mitmele LML-i kui konfessionaalse osaduskonna oluliseks peetud dokumendile moodustavad enamuse käsitletavast kogumikust Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE, varasemalt Leuenbergi kirikuosadus luterlike, reformeeritud, unieeritud jne kirikute vahel) alustekst ehk Leuenbergi konkordia ja rida õpetuskõneluste tulemusi ning uurimusdokumente. Porvoo kirikuosaduse (Põhjala-Balti luterlaste ja Euroopa anglikaanide vahel) võimalikest kirjutistest on esindatud vaid Porvoo ühisavalduse tõlke uuesti toimetatud tekst.
Neist tekstidest absoluutne enamik on juba varem elektrooniliselt ilmunud netiajakirjas Kirik & Teoloogia, aga ka ajalehes Eesti Kirik. Tekste on, nagu mainitud, korduvalt ja hästi toimetatud ning koostajad Thomas-Andreas Põder, Kadri Lääs ja Kadri Eliisabet Põder, lisaks teised tõlkijad-toimetajad (Urmas Nõmmik, Anne Burghardt, Karin Kallas-Põder, Alar Helstein, Vallo Ehasalu jt) on teinud muljetavaldavat ja põhjalikku tööd antud tekstimassiivi eestikeelse lugejani toomiseks. Igale tekstile on lisatud põhiandmed algkeelse(te) teksti(de) ilmumise, eesti keeles esmailmumise, tõlkijate-toimetajate jms kohta. Thomas-Andreas Põder on ka kirjutanud ülevaatliku-orienteeriva eessõna kogu raamatule ja saatesõnad mitmetele (EKOE) tekstidele endile.
Lisaks on lubatud raamatule II osa, mis peaks ilmuma tänavu ja sisaldama LML-i ja EKOE avaldusi, uurimusi ja õpetuskõneluste tulemusi misjoni, diakoonia, avalikkuse ning religioonide alal – sealhulgas lisatekste.
Kirikuosaduste väärttekstid
Nagu mainitud, on kogumikus enim avaldatud EKOE sisestest aruteludest tõusnud tekste (pluss alusdokument ehk konkordia). Mingil moel võib see näidata kogumiku koostajate eelistust, aga kindlasti mitte ainult. EKOE ongi oma poole sajandi pikkuse ajaloo vältel paljuski spetsialiseerunud teoloogilisele uurimistegevusele ja seda kajastavad ka ühes või teises õpetusküsimuses üksteisele lähenemiseks (või seisukohtade kaardistamiseks) peetud dialoogid. Ses mõttes on tegemist n-ö saksa kooli lähenemisega ja selle praktika erineb mõnevõrra nt KMN-i Usu ja Kirikukorra liikumise raames toimunud dialoogidest. Teiseks on dialoogipartnerite puhul tegemist (enamikus) reformatsioonikirikutega Kesk- ja Lääne-Euroopast, millel on pikaajalise kooseksisteerimise tõttu ka varasema kirikuosaduse puudumise tingimustes märksa enam ühist ajalugu ja mõistestikku. Porvoo osaduse anglikaanidest ja luterlastest partneritel näiteks see pikka aega puudus või oli hajusam. Lisaks tuleb kindlasti mainida seda, et kogumiku koostajatest on Thomas-Andreas Põder olnud pikaaegne osaline EKOE teoloogilistel kõnelustel nii EKOE nõukogu liikme kui ka praegusel ajal teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretärina. See lisab seesolija pilgu, mis on aidanud kaasa ka nimetatud dialoogide kommenteerimisele Eesti lugeja / huvilise jaoks. Samuti on LML ja selle roll rahvusvahelises oikumeenilises liikumises meile tuttav juba pikka aega ja seda aitab täna edendada ka peasekretär Anne Burghardt.
Porvoo osaduskond pole tõesti avaldanud palju teoloogilisi dialoogitekste, kuigi on peetud palju kirikujuhtide kohtumisi, teoloogilisi konverentse ja konsultatsioone, mille kommünikeed ja üksikettekanded moodustavad huvitava mustri, millega tasub tutvuda. Inglise keeles lugemiseks tuleb huvilistele kindlasti soovitada näiteks Ola Tjørhomi toimetatud artiklikogumikku „Apostolicity and Unity. Essays on the Porvoo Common Statement“ aastast 2002 ja temaatiliselt rühmitatud ühistekstide ja ettekannete kogumikku „Towards Closer Unity: Communion of the Porvoo Churches 20 Years“ (2016, toim Beate Fagerli, Leslie Nathaniel ja Tomi Karttunen). Viimane on kättesaadav ka internetis.
EELK on, nagu teame, seotud rahvusvahelise oikumeenilise liikumise võrgustikku kogumikus „Üheskoos kirik“ esindatud kirikuosaduste kaudu. Kui LML on konfessionaalne ühendus ja luterlaskonna eklesioloogilisest kirjususest hoolimata loogiline kooslus, siis EKOE-d ja Porvoo osadust on ka mitut moodi vastandatud, vähemalt varasematel kümnenditel. Antud kogumikus seda vastandust esile ei tooda, pigem nähakse neid sümfooniana. Sissejuhatuses ütlebki koostaja Thomas-Andreas Põder: „LML, EKOE ja Porvoo osadus mõistavad aga kõik kiriku ühtsust kirikuosaduse kaudu ja nende alusdokumendid, mis kuulutavad välja kirikuosaduse, kohustuvad seda teostama ja nimetavad selle põhilisi elemente, on kõigi oma erinevuste juures peamistes asjades ja sammudes sarnased ning üksteisega ühilduvad“ (lk 15).
Oikumeeniliste dialoogide ja sõlmitud kirikuosaduste ühilduvust (compatibility) ja ülekantavust (transitivity) püütaksegi eriti praegusel ajal oikumeenilises liikumises mõõta ja hinnata ning nõnda paremini selgusele saada, millised tingimused on täidetud ja millised täitmata, selleks et oikumeenilise liikumise piibellikuks tüvitekstiks loetud Kristuse ülempreesterlikus palves (Jh 17, eriti s-des 20–23) väljendatu lihaks saaks.
Kirikuosaduste hind
Tuleb arvesse võtta, et kui ka käsitletavas raamatus esindatud kirikuosaduste sõlmimise aegu olid oikumeeniliste kõneluste tulipunktis (kuigi tähtis oli ka kirikute sotsiaaleetiline õpetus ja vastutus) peamiselt Jumala trinitaarsuse, kristoloogia, soterioloogia ja eklesioloogiaga seotud teemad, ehk õpetuslikud sarnasused ning erisused, siis viimaste kümnendite jooksul on hoogsalt esiplaanile tõusnud eetika, sh inimeseksolemise ja seksuaalsuse teemad. Nende käsitlemine on loonud oikumeenilistel kõnelustel nii uusi osaduse vorme, kui ka murendanud seniseid. Ühel või teisel moel kajastavad neid diskussioone ka mitmed dokumendid kogumikus „Üheskoos kirik“.
Sestap on ka oikumeeniliste tekstide koostamisel, lugemisel ja kasutamisel tarvis teatud eristusvõimet. Pikaaegne Soome oikumeenika professor Risto Saarinen ütles paarikümne aasta eest oma artiklis eelmainitud Porvoo osaduse tekstikogumikus „Apostolicity and Unity“, küll Porvoo osadusest kõneledes, aga laiemaltki pädevana: „Kui Porvoo (lepingut) kohaldatakse kirikute konkreetses elus, siis on vaja ettevaatlikkust ja oskust eristada teoloogilisi küsimusi kontekstuaalsetest. Oikumeenilised tekstid on küll kirikule suunaandmiseks kasulikud vahendid, kuid neid on võimalik kasutada ka ebakohasel viisil“ (lk 269). See on kindlasti jätkuvalt tõsi.
Raamat „Üheskoos kirik“ saab anda meile, lisaks teadmiste kasvamisele oikumeenilisest teoloogiast, ka kasvamist selles eristusvõimes.
Tauno Teder
on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik, Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee ja Porvoo kirikuosaduse kontaktgrupi liige.
