Tere tulemast tagasi lugema ajakirja Kirik & Teoloogia! Täpselt üksteist aastat ilmunud ajakiri on teinud läbi uuenduskuuri ja täna ilmub esimene temaatiline kvartalikiri.
Esimese teemanumbri sisuks on „Sildade ehitamine“, sest oleme teoloogidena veendunud, et teoloogia ei ole teistest eraldumise teadus. Teoloogia on dialoogis paljude teaduste ja valdkondadega. Või vähemalt peaks olema. Tuleks ehitada sildu, mis ühendavad. Inspiratsiooni on tänane sildade ehitamise võrdpilt saanud möödunud aasta septembris Tartu Ülikoolis peetud konverentsilt Adolf von Harnacki mälestuseks. Konverents kandis pealkirja „Adolf von Harnack – lõhesid ületamas“ ja sellel küsiti, kuidas õnnestus Harnackil ületada nii palju lõhesid teoloogia ja teiste teaduste vahel. Praegu, sajand pärast Harnacki viljakat tegevust on küsimus, kuidas siis sildu teiste teaduste ja valdkondade juurde ehitada, ikka veel aktuaalne. Elu on läinud keerulisemaks, teadus palju spetsiifilisemaks, eluvaldkonnad on väga komplekssed. Kuidas ehitame sildu? Kuidas tunneme olemasolevaid sildu ära ja tugevdame neid?
Kaks artiklit valgustavad kumbki omal moel teoloogia ja mingi teise valdkonna seoseid. Ja vägagi elavaid seoseid, isegi siis, kui me esimese hooga ei mõtle teoloogia või usu seostele nende valdkondadega. Süstemaatiline teoloog Roland Karo on spetsialiseerunud teoloogia ja neuroteaduse vahelisele dialoogile ning artiklist selgub surma lähikogemuse näite varal, kui tähelepanelikud peaksime olema surma lähikogemuse, religioossete kogemuse ja seksuaalsete kogemuste käsitlemisel neuroteaduse valguses. Õendusspetsialist Ülle Ernits viib meid oma ülevaatega aga religioossete inimeste ja vajaduste ning õendustegevuse kokkupuudete maailma, kus sildade ehitamine on hädavajalik. Ernitsa artiklist leiab omamoodi programmi, mida Eestis oleks vaja teha, et meditsiini valdkonnas usuliste vajadustega patsientidega tegeleda.
Kaks arvamuslugu viivad meid loodusteaduste ja teatrikunsti valda. Astrofüüsik Laurits Leedjärv vaatab ajalukku tagasi, leiab isikuid, kes ei osanud loodusteadusi ja teoloogiat tänapäevasel kombel vastandadagi, ning jõuab tõdemuseni, et ei ole mõtet üritada otsida vastuseid ainult ühe või teise teaduse kaudu, ainult teaduse või ainult usu kaudu. Vaja on neid kõiki. Lavastaja Laura Jaanhold kaitses aga hiljuti Tartu Ülikooli usuteaduskonnas magistriprojekti „Suhtumine religiooni Eestis – kuidas tunnevad end Eestis kristlike konfessioonide esindajad“, mis teenis Eesti Teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilastööde konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas magistriõppe üliõpilaste astmes 2. preemia. Jaanhold mõtiskleb oma värske uurimis- ja lavastamiskogemuse üle ning demonstreerib elavat seost religiooni uurimise ja teatrikunsti vahel.
Sildade ehitamise võrdpildiga liitub ka Kirik & Teoloogia toimetaja Igor Ahmedov, kelle esimese advendipühapäeva jutlus tegeleb ei rohkema ega vähemaga kui sildade ehitamisega inimeste vahele. Jõulude ajal tulevad kirikusse igasugused inimesed, kõik nad saavad osa evangeeliumist. Kõikide nende juurde ehitab evangeelium silla.
Aga kõige muu kõrval on suureks küsimuseks, kas ja kuidas iial veel ehitada sild Vene riigi juurde. Et Kremli sõda Ukrainas möllab ikka edasi, tuleb teha kõik, et tunda Kremli ideoloogia juuri. Meil on hea meel avaldada Per-Arne Bodini artikkel suurvürst Vladimiri kujust Moskvas, selle pühitsemistseremooniast ja tähendusest Vene natsionalistliku-imperialistliku poliitika jaoks. Artikkel on lühendatud versioon autori tänavu ilmunud raamatu „Rysk kultur i tusen år“ („Vene kultuuri tuhat aastat“) esimesest peatükist, mis ilmus esmakordselt Rootsi katoliiklikus kultuuriajakirjas Signum (03/2022). Avaldame selle Tiit Pädami tõlkes autori ja kirjastuse Artos & Norma Bokförlag loal.
Andku Jumal rahu Ukrainale, patukahetsust sõja õhutajatele ja meile aega, et jõuaksime ehitada sildu üksteiseni ning oma erinevate tegevuste vahele.
Urmas Nõmmik
on Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika professor ning Kirik & Teoloogia toimetuse liige.
