Juba aastakümnete eest nägid mõned selgema mõistusega inimesed (nt Aldous Huxley, Uku Masing), et maailma põhiprobleem on ülerahvastumine. Akadeemik Juhan Ross, kes innukalt tegeles 80.–90. aastatel globaalprobleemidega, julges öelda, et meie planeet ei kannata rohkem kui poolt miljardit inimest. Seega on nüüd üle kuue miljardi inimese maa peal liigsed. Keegi ei tea, mis siis saab, kui kõik nii jätkub nagu praegu. Kindel on vaid see, et midagi head ei ole oodata. Ökokatastroof on juba alanud. 20. sajandi 70. aastate rohelised olid tõelised prohvetid. On kahju, et nad on kaotanud oma radikaalsuse, kuid nende aususes on võimatu kahelda. Eriti kui lugeda nn ökofašist Pentti Linkolat, kalameest ja mõttetarka, kelle kogu elu ja looming on eeskujuks, kuidas säästvalt ja targalt elada. Rohelised on läinud poliitikasse, kuid siiski suudavad nad veel vähe teha, sest miljardised massid ahmivad elult, mis võtta annab ning hävitavad elukeskkonda, seda, milleta me oleme määratud kadumisele. Ometi need vähesed, kes räuskavate võimumeeste kiuste püüavad elada teistmoodi ja on teistmoodi, annavad lootust, et ehk võetakse kord siiski aru pähe. Võib-olla muutub miski alles siis, kui katastroof on juba nii tuntav, et eluvõimalused saanud minimaalseks.
Mida aga peaks tegema praegu ?
1. Elupaik
Kui algul mitte kõigile, siis kindlasti tuleks võimaldada pensionäridele ja puuetega inimestele 30m² tasuta elamispinda ning teatud gaasi ja elektri piirmäära soodushinnaga kasutamine. Mis üle selle, maksustatakse tavalisel viisil. Eesmärk oleks, et edaspidi saaks kogu kodanikkond kasutada sellist eelisseisundit.
2. Eesti keel ja vanavara
Tuleb eelistada eesti keelega tegelejaid: Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum (folkloorifondid!). Palgafondi tuleks siin tunduvalt suurendada.
Üliõpilastele, kes astuvad kõrgkooli õppima eesti keelt ja kirjandust, tuleks võimaldada eristipendiume. Seejuures tuleks ka vaadelda laiemalt kogu soome-ugri keelkonda, võrreldes seda tähelepanelikult maailma kultuuri ja keeltega.
Samuti tuleks tõsta eelisseisundisse muuseumid, mis säilitavad eesti ja kogu soome-ugri vanavara (ERM jt).
3. Ravimid
Oma ravimitööstuse väljaarendamine. Maailma suurkorporatsioonide võimu alt vabanemine. Suurt tähelepanu osutatakse ravimtaimede omaduste uurimisele ning omamaiste odavate, kuid tõhusate ravimite tootmisele.
4. Religioon
Aluseks on ökoloogiline maailmatunnetus, mida vaadeldakse seoses maailma religioonidega, kus eriti oli ja on tähtis sõbralik läbisaamine loodusega (nt taoism). Väikerahvaste, põlisrahvaste kultuuride tundmaõppimine, eriti ökoloogilisest aspektist. Oma pärimusliku traditsiooni tundmaõppimine ning püüd leida see iva, mis eristab meid teistest, et anda oma osa maailmarahvaste kultuuri. Harjuda mõttega, et Jumal on maailma maha jätnud ning me peame oma mõistuse ja intuitsiooniga siin maa peal hakkama saama, kuni ehk uue Jumala ilmumiseni. Luteri kiriku nimetamine Eesti kirikuks, kusjuures ka rõhuasetusega ökoloogilisel aspektil, rohelisel maailmavaatel. Pärimuse liitmine kristlike väärtustega – rõõm ja rahu usust maailma võimalikku uuenemisse ning otsast alustamisse ning Jumala tagasituleku ootuses ärkamine suuremale elusamusele, kui tarvitada Uku Masingu terminit. Kristluse hirm n-ö maausu ees on traagiline viga ning see tõrge tuleks asendada koostööga, vastastikuse täiendamisega.
5. Vaimsed väärtused
Kõigepealt tuleb inimestelt kõrvaldada leivamure, et jääks aega anduda vaimutegevusele. See aga eeldab uut haridussüsteemi: materialistlik, konkurentsipõhine haridus tuleks asendada vaimsete väärtuste õpetamisega – loovus, headus, kõiksuse, enese ja teiste tundmaõppimine, st tervikliku inimese kujundamine. See omakorda eeldab kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid, tarku õpetlasi. Kõik algab globaalprobleemide tutvustamisega juba algklassides. Lasteaedades õpetatakse lapsi respektiga suhtuma loomadesse, putukatesse, lindudesse, lilledesse, puudesse, kividesse ja muusse elusloodusesse, õpetatakse neid suhtlema ümbritseva loodusega kui elava(!) loodusega, mitte kui objektidega, mis on määratud kas lõbuks või kasusaamiseks. Looduse ja inimeste sümbioos muudab inimese juba algusest peale tolerantseks ning tema hing õilistub. Siis pole karta, et ta täiskasvanuna kalestuks. Tähtis on ka luua oma arvutimängud, mis harivad, arendavad kujutlusvõimet ega kutsu tapma ja hävitama. Kõrgtehnoloogia loomine on esmatähtis. Selleks on vaja aga võimekaid inimesi, kellel oleks ka vastutustunnet. Lihtne arvuti klõbistamine nüristab ega arenda. Et arvutist hariduse mõttes kasu oleks, peab selle kasutajal olema kindel huvivaldkond, mitte lihtsalt surfamislõbu. Aga et teadmised ei jääks lihtsalt teadmisteks, vaid avardaksid inimese meelt, peab ta elul olema siht, eesmärk. Muidugi, siht võib olla ka enda igakülgne arendamine. Kuid vaja on ka süvateadmisi mingil alal, et jagada neid teistega, kes oma õpperetkel abi vajavad. Vähesed suudavad olla süvateadlased mitmel alal, kuid ideaaliks peaks siiski olema kõigiti haritud inimene, kes oskaks vaadata universumi tasandilt mikroosakeste tasandile, kelles peituks inimhinge ja looduse tundmise tasakaal ning keda saaks targaks pidada alles siis, kui ta suudab tõhusat nõu anda neile, kes veel alustavad oma teed.
Esmatähtis on ahnuse väljajuurimine inimesest. Sest ahne inimene on haige inimene. Teda on vaja ravida. Kui ravi ei anna tulemusi, siis tuleb teda jõuga takistada.
Siin on rohelistel tuline õigus: vaja on koostööd, koostööl põhinevat ühiskonda, mille kõik osad funktsioneeriksid ühise eesmärgi nimel – ehitada turvaline, rõõmus ja õnnelik kodu kõigile inimestele siin maailmas.
Jaan Tooming (1946) on lavastaja ja näitleja, endine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Kirjanike Liidu liige, õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias.
