25. mail 2021 toimus Zoom’i veebikeskkonnas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike konverents, millest võttis osa üle 70 vaimuliku. Konverentsi algusosas andis peapiiskop Urmas Viilma ülevaate olukorrast kirikus, rõhutades vajadust üksteisele silma vaadata, üksteisega rääkida ja üksteist ära kuulata.
Seekordse vaimulike konverentsi keskme moodustasid inimelu alguse ja lõpuga seotud küsimuste arutamine. Rostocki Ülikooli professor dr Johann-Christian Põder, kes on ühtlasi EELK reservvaimulik, pidas ettekande teemal „Elu algusega seotud küsimused evangeelse eetika vaatenurgast“. Ettekandes juhtis õp prof Põder sissejuhatavalt tähelepanu sellele, et evangeelne eetika on eeskätt orienteerumiseetika ning et kristliku eetika alus ja põhikriteerium on Jumala armastus oma loodu ja kõigi inimeste vastu. Jumala armastuslik toimimine loomises ja lunastuses tähendab seejuures armastust, inimväärikust, vabadust ja vastutust. Kristlik vabadus erineb seejuures tänapäeva ühiskonnas silmatorkaval kohal olevast puhta autonoomia mõistest, tähendades eeskätt vastutustundlikku vabadust. Elu algusega seotud küsimuste hulgas osutati ettekandes muuhulgas surrogaatemaduse, kunstliku viljastamise jms seotud probleemidele.
Teise põhiettekande teemal „Elu lõpuga seotud dilemmad“ pidas Siseministeeriumi vanemkaplan õp dr Katri Aaslav-Tepandi. Ettekandes rõhutas ta, et inimese põhimõtteline vastutus Jumala ees tuleneb sellest, et ta on saanud oma elu Jumalalt, millel põhineb ka inimelu väärikus. Seega ei põhine inimese väärikus tervisel, võimekusel, positsioonil, kasulikkusel teistele inimestele, ühiskonnale ning seda ei vähenda haigus ega abitus. Aaslav-Tepandi juhtis tähelepanu sellele, et hingehoidja ülesandeks haiglates ja hooldekodudes on sageli olla vahendajaks meditsiinipersonali ning haige ja tema lähedaste vahel. Hingehoidlikku tuge elu lõpuga seotud raskete otsuste ja kõneluste puhul hinnatakse ning väärtustatakse ettekandja väitel üha enam.
Mõlemale ettekandele järgnenud vestlusringid pakkusid osalejatele võimaluse kõneldu üle väiksemates rühmades mõtteid vahetada ning üksteisega kogemusi jagada.
Vaimulike konverentsil valiti tavapäraselt ka aasta vaimulik, kelleks osutus Valjala, Kaarma ja Muhu koguduste õpetaja Hannes Nelis Saarte praostkonnast.
Konverentsi lõppedes avaldati lootust, et järgmisel, tavaliselt kord aastas toimuval vaimulike konverentsil on võimalik taas ühte ruumi koguneda ning näost näkku kohtuda ja ametikaaslastega mõtteid vahetada.
