Eesti Kristlike Erakoolide Liit (EKEL, asutatud 2014) on erakooli pidajate ühendus, mis toetab liikmete koostööd oikumeenilises vaimus ning arendab kristlikel väärtusel põhineva hariduse andmist Eestis.
Üheksas Eesti kristlikus koolis õpib õppeaastal 2018/2019 kokku 1650 õpilast, kristlike lasteaedade õpilasi on kokku 235, lisaks eelkoolide ja huvikoolide õpilased. Kristlike koolide õpilaste arv kasvas võrreldes möödunud 2017/18 õppeaastaga 165 õpilase võrra. 2018. aastaks on kõik Eesti Kristlike Erakoolide Liidu koolid saavutanud tähtajatu tegevusloa.
Kooliõpilaste arv kasvab noortes kristlikes koolides järgmisel 3‒4 aastal u 10‒15% aastas. EKEL on assotsieerunud organisatsiooniga International Association for Christian Education (Internationaler Verband für Christliche Erziehung und Bildung). Tegu on erinevatest Euroopa riikidest pärit haridusühenduste katuseorganisatsiooniga, mille eesmärk on toetada kristlikku haridust nii erakoolides kui avalik‒õiguslikes koolides. Üleeuroopalises võrdluses on meie liit erandlikult positiivseks näiteks protestantlike, katoliiklike ja ka õigeusklike koolide koostööst.
Enamik kristlikke koole ehk 6 9-st on asutatud aastatel 2012–2013. Need koolid on tekkinud ja kiirelt kasvanud vaid tänu sellele, et järjest enam lapsevanemaid usaldab kristlikus koolis pakutava hariduse kvaliteeti. Kristlikku kooli identifitseerib olemuslik sümbioos kindla kiriku või kogudusega. Konfessionaalse usuõpetuse õpetamine, mis on võimalik ainult erakoolis (erakooliseaduse § 11 lg 5), on kristliku kooli vaid üks komponent. Kristliku kooli ainulaadne identiteet on maailmavaatest lähtuv tervik, mida kannavad nii õppe- ja kasvatustöö, koostöö perede ning huvigruppidega, seotus kirikuga kui ka organisatsioonikultuur. Kristlikud koolid saavad töötajate valikul ja õpilaste vastuvõtmisel eelistada kristlasi.
Oma eripäradest hoolimata on kõik kristlikud koolid pidanud koolitusloa saamiseks täitma riiklikult kehtestatud üldised nõuded õppekava, kooliruumide ja personali kvalifikatsiooni osas ning nad on vastutavad riikliku järelevalve ees.
Aastatel 2015-2016 kaitses EKEL aktiivselt oma liikmete õigusi erakooliseaduse muutmise protsessis, mille oli algatanud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Toona kehtinud erakooliseaduse kohaselt pidi kohalik omavalitsus osalema koolide tegevuskulude ehk nn karbiraha katmises olenemata sellest, kas tema kodanike lapsed õpivad erakoolis või piirkonnaga või piirkonnata munitsipaalkoolis, k.a teises vallas või linnas.
Riigi ja Tallinna linna vaidluse tulemusena kinnitas riigikohus oma 28. oktoobri 2014 otsusega, et erakoolide tegevuskulude katmise näol on tegemist kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega. Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks asjaolu, et riik ei eralda omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmiseks vajalikku raha. Kui erakoolide tegevuskulusid pidi kohtu otsusel hakkama maksma riik, asuti variserlikult seadust muutma, et sellest kohustusest vabaneda. Tänu erakoolide ühenduste lobile ja erakond Isamaa toetusele ei rakendunud see plaan kavandatud radikaalsuses ja üleöö.
Kompromissina muutus 1. jaanuarist 2017 erakoolidele tegevustoetuse maksmine kohalikele omavalitsustele küll vabatahtlikuks, kuid riiklikult garanteeriti perioodiks 2017-2019 75% munitsipaalkoolide 2016. aasta keskmisest tegevuskulu määrast. Alates 1. jaanuarist 2020 jäi tegevustoetuse osas siiski valitsema määramatus.
Novembris 2016 ametisse asunud uus haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas kavatsusest taas muuta erakooliseadust ja töötada välja jätkusuutlik erakoolide rahastamismudel 2020+. EKEL ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad tegid seadusmuudatuseks mitmeid ettepanekuid. Üheks neist olid mõte kehtestada õppemaksu lagi 20% miinimumpalgast, mille järgimine annaks erakoolile riikliku garantii tegevustoetuse osas.
Septembriks 2017 oli jõutud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuni, mis jõustuski jaanuarist 2018. Selle kohaselt on tulevikus õigus tegevustoetusele („asukoha munitsipaalkoolide keskmine tegevuskulu“) erakoolidel,
- kelle õppemaks on mõistliku ülemmäära (tõenäoliselt 20%-25%) alusel seotud miinimumpalgaga,
- kes pakuvad õppemaksu soodustusi ja vabastusi,
- kes investeerivad kogu erakooli tegevusest saadud kasumi erakooli õppe- ja kasvatustegevusse,
- kes omavad tähtajatut tegevusluba,
- kes tagavad, et erakooli eelarve ja hariduskulud on avalikud.
EKEL toetab kõiki neid põhimõtteid. Lisaks on EKEL juhtinud tähelepanu vajadusele muuta statistilistelt läbipaistvaks kõigi koolide eelarvelised andmed, k.a munitsipaalkoolide puhul. Kooli eelarve ning selle täitmine tuleks teha avalikuks iga kooli kodulehel. Hariduskulude andmed peaksid olema kooliti lihtsalt võrreldavad.
2016. aasta suvel avaldas poliitikauuringute keskus Praxis Ekspress Meedia tellimusel uurimuse „Üldharidustoetuste ja ‒kulude analüüs“, mille esimene põhijäreldus on: hariduskulude andmed ei ole koolitüüpide lõikes võrreldavad, st et Eesti koolide rahastamises puudub selgus ja läbipaistvus. Kuidas me teame, kui palju maksab õppimine munitsipaal‒, riigi‒ või erakoolis, väitmaks, et ühe või teise rahastamine on „helde“ või „eelisseisus“?
Arvestades kodanik- ja kogukonna huvi hariduse kui ühe olulisema avaliku teenuse pakkumise ja sellega seotud kulude vastu, soovitab Praxise uurimuse kokkuvõte teha avalikult kättesaadavamaks koolide eelarved ning nende täitmise andmed. Avalikuks peab saama koolide eelarve ehk see raha, mis tegelikult kooli ja lasteaeda jõuab – nii maja remondiks, õppematerjalide ostmiseks kui ka palkadeks. Lihtne ja selge oleks seda teha kooli kodulehel.
Kodanikualgatuse initsiatiivi tuleb väärtustada ja märgata eelkõige hariduses. Tänapäeval on üha enam tegemist nn võrgustikuühiskonnaga. Teadmised ja oskused pole koondunud üksnes formaalsetesse asutustesse. Valdkondlik võimekus koondub üha enam praktikute kogukondadesse. Kuigi kristlikes erakoolides õpib ka tulevikus vaid väike osa Eesti õpilaskonnast, esindavad sellised koolid ometi otseselt kogukonnaliikmete tahet ehk maksumaksjate hääletamist tegude kaudu ning väärivad asjakohast mõistmist nii riigi- kui kohaliku võimu poolt.
Tarvo Siilaberg (1981), Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlane, on Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor ja Eesti Kristlike Erakoolide Liidu juhatuse liige.
