Jaan Lahe (JL): Sind valiti Tallinna Kaarli koguduse õpetajaks. Palju õnne!
Jaak Aus (JA): Aitäh!
JL: Oled alates oktoobrist EELK suurima koguduse õpetaja. Kas ülesande suurus ei hirmuta?
JA: Ei hirmuta, sest olen selle kogudusega olnud seotud palju aastaid. Pigem tunnetan sellist ärevust ning vastutust, mis ei ole kindlasti mitte hirmutav, vaid pigem ootusärev.
JL: Millised on Sinu lähimad plaanid koguduseõpetajana?
JA: Kuna kogudus toimib ja on oma tegevustega stabiilne, siis suuri muudatusi, mis oleks kohe nähtavad, plaanis ei ole. Kuna kohe on nõukogu ja juhatuse valimised, siis tuleb keskenduda neile. Samuti ootab ees järgmise aasta plaanide tegemine ja eelarve ettevalmistamine.
JL: Kuidas iseloomustaksid lühidalt oma kogudust? Kas Kaarli kogudusel on mõni eripära?
JA: Võib olla oleks sellele küsimusele parem vastata inimestel, kes seda kogudust kõrvalt näevad. Olles ise selle koguduse keskel, on raske tuua välja midagi erilist, sest kõik on loomulik. Kui midagi välja tuua, siis ehk jumalateenistuste taset, töövaldkondade laia ja mitmekülgset tegevust ning paljude vabatahtlike kaasahaaratust.
JL: Kas on mingeid töövaldkondi koguduses, millele Sa tahaks erilist rõhku panna?
JA: Näen tervikut selles mõttes, et kogudus oleks inimeste elu loomulik osa kõikidel elu etappidel. Meil on palju tegevusi, mis sellist võimalust pakuvad, kuid osa on tugevamad ja osa vajaks edendamist: neid, mida on vaja edendada, edendaks ja teisi seni hästi toimivaid toetaks edasi. Edendada tahaks peretööd, leeritööd, järelleeritööd, kommunikatsiooni jne.
JL: Mis on Sinu arvates praegusel hetkel EELK suurimad probleemid ja mured? Kas näed neile lahendusi?
JA: Kindlasti on mul sellele raske vastata, sest olen ikka ühe kogudusega seotud ja ei ole analüüsinud EELK probleeme laiemalt. Ehk tooksin välja probleemina nn „projektipõhist“ tegevust. Olen seda meelt, et kirikus ei saa muutused toimuda projektipõhiselt. Näiteks ei saa leeritööd edendada ainult projektiga ühel aastal või kahel. See on tegevus, mida on vaja edendada ja millega tegeleda süstemaatiliselt. Oma magistritööle tuginedes julgen ka väita, et ega me palju ei tea, milline on inimeste suhtumine kirikusse ja seal tehtavasse. Millised on tähelepanekud ja märkused, mida koguduseliikmed tahavad küsida? Sageli ei ole need sugugi teoloogilised, vaid hoopis lihtsamad. Kindlasti oleks vaja välja töötada põhimõtted, millega saab vastu astuda rünnakutele kiriku aadressil. Näiteks: kui keegi küsib, mida kirik on head Eestimaale ja rahvale andnud? Siis oleks sellele ka vastus.
JL: Oled töötanud ka pedagoogina. Kas kavatsed selles vallas jätkata või tahad pühenduda vaid kogudusetööle?
JA: Olen ikka õpetamas õpilasi, sest see annab hea võimaluse tajuda, mida noored arvavad, ja samas aitab see kindlasti kaasa ka noorte mõttemaailma avardamisele ja ehk kummutab nii mõnedki müüdid, mis seotud kiriku ja usuga Kristusesse.
JL: Kuidas puhkad tööst? On Sul hobisid?
JA: Armastan olla oma maakodus. Seal leidub alati tegevust, mis aitab kaasa puhkamisele: ehitamine, muru niitmine, nokitsemine, heade naabritega mõtete vahetamine jne.
