Uudised ja oikumeenia

Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste lõputööde ja doktoritööde kaitsmised

Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetajad ja õppejõud 2011. aasta kevadel (foto: TÜ usuteaduskonna koduleht)

 

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on 2012. aasta kevadel esitatud kaitsmiseks kokku 45 lõputööd. Avalikud kaitsmised, kuhu on teretulnud kõik huvilised, toimuvad 11.–14. juunil usuteaduskonnas, mis asub ülikooli peahoones. Kaitsmiste täpset ajakava vt siit.

 

Usuteaduse bakalaureuseõppe lõputööd

Usuteaduse bakalaureuseõppe ehk akadeemilise teoloogilise alushariduse lõputöid on 2012. aasta kevadel esitatud kaitsmiseks 24. Bakalaureusetöö on uurimuslik töö, millel on põhiteksti 15–25 lk (v.a sisukord, eessõna, allikaloetelud, lisad jmt). Töö ülesanne on anda ülevaade ühest uurimist väärivast erialasest probleemist. Töös tuleb kasutada vastava teema olulisemaid uurimistulemusi kajastavat kirjandust ja vajadusel ka tähtsamaid allikaid (vt lähemalt „Nõuded lõputöödele ja nende kaitsmise kord usuteaduse alal“).

Ehkki üliõpilased on kirjutanud uurimistöid teaduskonna kõikide õppetoolide juures, on suurim arv seotud praktilise usuteaduse õppetooliga. Viimane hõlmab lisaks traditsioonilisemas tähenduses praktilisele teoloogiale ka seda süvendavaid või laiendavaid valdkondi nagu religioonipedagoogika, religioonipsühholoogia ja religioonisotsioloogia. Kõige rohkem on bakalaureuseõppe üliõpilased kirjutanud töid praktilise usuteaduse lektori õp dr Kaido Soomi juures. Juhendavate arvu poolest järgneb talle religiooniuuringute vanemteadur dr Lea Altnurme.

Järgnevas ülevaates on uurimistööd rühmitatud õppetoolide kaupa. Sulgudes on nimetatud juhendaja või juhendajad (mõnel puhul on kaasjuhendaja väljaspoolt usuteaduskonda).

Kirikulugu

Laura Tabun, „Opus Dei Euroopas“ (Riho Altnurme); Hindrek Taavet Taimla, „Voldemar Ilja elu ja töö“ (Riho Altnurme); Villem Varik, „Juudivastasus Eesti Vabariigis“ (1918–1940) (Eero Medijainen, Atko-Sulhan Remmel).

Süstemaatiline usuteadus

Kris Sats, „Vaimukeemia“ (Anne Kull); Yvonne Lagle, „Seestumuse aspektid meditsiinis ja religioonis“ (Roland Karo); Ivo Visak, „Religiooni modelleerimine arvutimängudes“ (Roland Karo, Ain Riistan).

Praktiline usuteadus

Liisi Kanna, „Tartu kirikuvanemate motiveeritus vabatahtlikuks tööks“ (Kaido Soom); Maria Kull, „EELK Tartu Pauluse koguduse diakooniatöö sotsiaalne ja usuline tähendus abivajajatele“ (Kaido Soom); Greete Lepik, „Valga praostkonna pühapäevakool ja selle arenguplaani strateegia koostamine“ (Kaido Soom); Ariel Süvari, „„Kõik kirikud kuulutavad ühist evangeeliumi kogu Eestimaal“. Eesti Evangeelse Alliansi evangelisatsiooniteoloogia kujunemine“ (Ingmar Kurg, Kaido Soom); Maria Urbel, „Jumalateenistuse tähtsus Tartu Vangla kinnipeetavate jaoks“ (Kaido Soom).

Marko Tiirmaa, „Koolid ja usuvabadus – religiooniõpetust reguleeriva seadusandluse areng Eestis 1991–2012. Juhtumilahendid Eestis ja Euroopa inimõiguste kohtus“ (Olga Schihalejev).

Aet Arula, „Kantslijutlus religioosse mõjutajana“ (Tõnu Lehtsaar); Siim Nigulas, „Kogudustega liitumise motiivid vabakoguduse näitel“ (Tõnu Lehtsaar).

Taavi Kahju, „Kristliku arstiüliõpilase väärtuste konflikt aborti suhtumise näitel“ (Marko Uibu, Lea Altnurme); Barbara Lehtna, „„Videviku“ saaga 16–18 aastaste noorte religioonipildi mõjutajana“ (Lea Altnurme); Kaie Luik, „Vaimsete õpetuste usutavuse ja tähenduslikkuse loomine ajakirja Naised persoonilugudes“ (Marko Uibu, Lea Altnurme); Anni Tetsmann, „Hiis eesti rahavausundis“ (Lea Altnurme).

Vana Testament ja semitistikaLähis-Ida vanad keeled ja kultuurid

Kristiina Peet, „Pešer Qumrani kogukonnas Psalmi 37 pešeri näitel“ (Siiri Ellermäe, Urmas Nõmmik); Maarja Seire, „Traditsioonikriitiline motiivianalüüs Vana Lähis-Ida tekstides ja Vanas Testamendis leiduva motiivikompleksi „jumaluse ilmumine – kultuspaiga legitimiseerimine“ põhjal“ (Thomas Richard Kämmerer, Urmas Nõmmik).

Uus Testament

Helena Väljan, „Eshatoloogia Markuse evangeeliumi 13. peatükis“ (Peeter Roosimaa).

Võrdlev usuteadus

Kadi Kõiv, „Religioosne tätoveerimine ajaloos ja tänapäeval“ (Tarmo Kulmar); Kristi Moosel, „Erinevate usulahkude roll orjanduse kaotamisliikumise algusaastatel 18. sajandi lõpus Inglismaal“ (Tarmo Kulmar); Raul Uuk-Areda, „Keisrikultuse tekkimine ja kujunemine Lääne-Rooma impeeriumis“ (Tarmo Kulmar).

 

Usuteaduse magistriõppe lõputööd

Usuteaduse magistriõppe ehk akadeemilise spetsialistihariduse lõputöid on 2012. aasta kevadel esitatud kaitsmiseks 7. Magistritöö on juhendi kohaselt uurimuslik töö, mille põhiteksti pikkus on 50–75 lk ning milles tuleb anda lahendus ühele juhendaja abiga või iseseisvalt püstitatud uurimisülesandele. Töö teema peab olema oluline valdkonna uurimistöö arengu seisukohalt, kasutada tuleb antud ülesande lahendamiseks kõige olulisemaid allikaid ja kaasaegset värskeimat kirjandust.*

Usuteaduse magistriõppes on võimalik omandada terviklik akadeemiline spetsialistiharidus teoloogias. See on akadeemilise teoloogiahariduse täisvorm.** Teine võimalus on spetsialiseeruda peale usuteaduse magistriõppe üldaineid religioonipedagoogika erialale. Sel kevadel on 5 lõpetajakandidaati usuteaduse erialal ning 2 religioonipedagoogika erialal.

 

Magistritööd usuteaduse erialal

Kirikulugu

Tiina-Erika Friedenthal, „Paruusia. Aluskogemus vaimsest ligiolekust“ (Marju Lepajõe).

Süstemaatiline usuteadus

Karl Hein, „Jürgen Moltmanni teoloogia kui vastus Lynn White’i keskkonnaeetilisele religioonikriitikale“ (Anne Kull); Liisi Tõnisson, „Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia“ (Thomas-Andreas Põder).

Vana Testament

Kristiina Vaiksalu, „Öiste nägemuste arengu kirjeldus Vana Testamendi kirjandusloos“ (Urmas Nõmmik); Helen Viilup, „Moosese ja Vana Testamendi prohvetite kutsumislugude vormi- ja motiivilooline võrdlus“ (Urmas Nõmmik).


Magistritööd religioonipedagoogika erialal

Evija Leiaru-Kuldsaar, „Jehoova tunnistajate retseptsioon – usu mõjust sotsiaalsetele suhetele“ (Olga Schihalejev); Aleksandra Sooniste, „Projekt- ja probleemõpe põhikooli teise ja kolmanda astme usundiõpetuse tundides“ (Olga Schihalejev).

 

Religiooniantropoloogia magistriõppe lõputööd

Religiooniantropoloogia magistriõppes, mille eelduseks on eelnev bakalaureusekraad (või vastav haridus) mingil erialal, on 2012. aasta kevadel 14 lõpetajakandidaati. Magistritöö formaalsed nõuded on religiooniantropoloogias usuteaduse ja religioonipedagoogika eriala uurimistööde nõuetega identsed. Enim töid kirjutati Lea Altnurme juhendamisel.

Maret Hunt, „Neitsi Maarja seto rahvausundis“ (Tarmo Kulmar, Marju Kõivupuu); Carolina Pihelgas, „Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M.J.Eiseni rahvaluulekogude põhjal)“ (Ergo-Hart Västrik); Reelika Kull, „Loomse toiduga seotud tabud judaismis, kristluses ja islamis“ (Tarmo Kulmar); Andreas Johandi, „Mesopotamian Influences on the Old Persian Royal Ideology and Religion During the Achaemenid Period“ (Vladimir Sazonov, Peeter Espak).

Meril Kilk, „Bahá’i usund Eestis“ (Lea Altnurme); Marika Koha, „Religioosseid peegeldusi Eesti heliplaadiajaloos“ (Lea Altnurme); Lauri Liiders, „Budism uususundina Eestis Triratna Budistliku Kogukonna näitel“ (Lea Altnurme).

Jaanus Kangur, „Rituaalse käitumise mõju taastava õiguse protsessis“ (Ain Riistan); Valdo Lust, „Politseikaplan surmateate edastajana“ (Kaido Soom); Kristi Lee, „Nelipühi kiriku noorte arusaamine Jumalast ühe koguduse näitel“ (Olga Schihalejev); Einari Kuik, „Süütunne hingehoidlikus perspektiivis“ (Tõnu Lehtsaar).

Katrin Olt, „Surmakäsitlus Juan Rulfo romaanis „Pedro Páramo““ (Anne Kull); Ene Raidur, „Risti Johannese ja Avila Teresa vaimse tee kuvand“ (Roland Karo); Heili Sepp, „Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Tn 2 ja 4 jungiaanlikust aspektist“ (Roland Karo).

 

Doktoritööd

Doktoritöid kaitstakse usuteaduskonnas aastaringselt. Alates 1994. aastast on usuteaduskonnas kaitstud 29 doktoritööd. Sel kevadel tuleb kaitsmisele 30. doktoritöö. Usuteaduskond omistab filosoofiadoktorikraade kahel erialal: usuteaduses ja religiooniantropoloogias. Viimases kaitsti esimene doktoritöö möödunud kevadel.***

Kirikulugu – Priit Rohtmets

13. juunil 16.15 toimub Tartu Ülikooli senati saalis (peahoones) kõigile huvilistele avalik Priit Rohtmetsa doktoritöö kaitsmine usuteaduse erialal. Prof Riho Altnurme juhendamisel kirjutatud töö kannab pealkirja „Teoloogilised voolud Eesti evangeeliumi Luteri usu kirikus aastatel 1917–1934“. Eelretsensentideks olid prof em Seppo Zetterberg (Jyvaskyla Ülikool, Soome) ja dr Mikko Ketola (Helsingi Ülikool, Soome), oponent on dr Mikko Ketola. Kaitsmine ja diskussioon toimuvad inglise keeles.

Vana Testamendi teadus ja semitistika – Anu Põldsam

4. novembril 2011 promoveeriti filosoofiadoktoriks usuteaduse alal Anu Põldsam. Professor em Kalle Kasemaa juhendamisel kirjutatud töö kannab pealkirja Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums. Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschichtlichen Kontext („Lazar Gulkowitsch – juuditeaduse unustatud esindaja. Tema elu, õpetus ja mõju ajastuloolises kontekstis“). Eelretsensendid olid prof Stefan Schreiner (Tübingeni ülikool, Saksamaa) ja dr Timotheus Arndt (Leipzigi ülikool, Saksamaa), oponent oli prof Stefan Schreiner.

 

* Rõhutamist väärib, et magistritööd ei ole tänapäeval enam väitekirjad, mis kuuluvad juba „teadusetegemise“ valda kitsamas mõttes ning mille põhjal omistati varem akadeemiline teaduskraad (magister theologiae), vaid tervikliku akadeemilise spetsialistihariduse (3+2) juurde kuuluv suurem iseseisev uurimistöö. Usuteaduse eriala lõpetanute kraadiks on usuteaduse magister ehk Master of Arts in Theology, religioonipedagoogika eriala lõpetanute kraadiks on usuteaduse magister (religioonipedagoogika) ehk Master of Arts in Theology (Teacher of Religious Education).

** Just see on reeglina eelduseks EELK Usuteaduse Instituudi Pastoraalseminari kandideerimisele, et jätkata valmistumist kirikuõpetaja ametiks. Vähemalt viieaastane akadeemiline teoloogiaharidus on enamikes Euroopa evangeelsetes kirikutes, aga ka roomakatoliku piiskopkondades väga oluliseks faasiks väljaõppes ja valmistumises vaimuliku ametiks.

*** Usuteaduse eriala doktorikraadi ametlikuks nimetuseks oli varem doctor theologiae (dr. theol.), s.t. teoloogiadoktor.  Doctor of Philosophy (PhD) kehtestati ainukese doktorikraadina Eestis valitsuse määrusega 23. augustist 2004. Tartu ülikool protestis, kaitstes traditsioonilisi kraade dr. iur., dr. med., dr. theol. ja dr. phil. Sellel polnud aga tagajärge. Nii kehtestati unifitseeritud kraad kogu Eesti kõrgharidusele. See kraadide nimekiri on kõrgharidusstandardi lisas 3 (usuteadus on humanitaaria ja kunstide all eraldi pealkirjaga). Täna on usuteaduskonna doktorantuuri lõpetanutele omistatava kraadi ametlik nimetus seega Doctor of Philosophy (PhD). Sulgudesse lisatakse õppekavajärgne eriala, s.t. kas usuteadus (Theology) või religiooniantropoloogia (Religious Anthropology).

Print Friendly, PDF & Email
English