Uudised ja oikumeenia

Kristlaste olukorrast Iraagis

Ilma välismaise abita pole Iraagi kristlastel tulevikuperspektiivi – nii väitis Iraagi kaldealaste kiriku abt Gabriel (isa Waheed Gabriel Tooma) 20. märtsil Viinis toimunud pressikonverentsil. Põhja-Iraagis Alqoshis asuva Maria kloostri eestseisja külastas inimõiguste eest võitleva organisatsiooni CSI-Austria (Christian Solidarity International) kutsel Viini, kus osaleb CSI poolt organiseeritud „Vaikusemarsil tagakiusatud kristlaste eest“, mis toimub 22. märtsil Grazis ja 23. märtsil Viinis.

Teravalt kritiseeris abt USA-d ja tema liitlasi seoses Lahesõjaga. Iraagi rahvale lubati vabadust ja turvalisust, ometi polevat olukord mingilgi moel paranenud. Abti väitel on alates 2004. a-st tapetud 8000 kristlast ja hävitatud 50 kirikut. Pärast mõne kuu eest aset leidnud USA sõjaväeosade lahkumist olevat olukord veelgi halvenenud.

Väljaspool Põhja-Iraagis asuvat kurdide ala olevat olukord kristlaste jaoks dramaatiline. Kristlased elavad pidevas hirmus: „Kristlasena oma kodust väljudes ei tea ma kunagi, kas ma ka koju tagasi tulen,“ kõneles abt.

Keset pressikonverentsi sai teatavaks, et teisipäeval, 20.märtsil, toimunud uutes rünnakutes hukkus Iraagis vähemalt 43 inimest. Vastavalt ametkondade teatele haavati ühtekokku 13 linnas toimunud koordineeritud rünnakute tõttu enam kui 180 inimest. Rünnakud leidsid aset USA sõjavägede Iraaki sisenemise 9. aastapäeval ning veidi enne kuu lõpus toimuvat Araabia Liiga tippkohtumist Bagdadis. Kõige verisemad rünnakud leidsid aset Bagdadist lõunas asuvas šiiitide pühas linnas Kerbalas, kus hukkus vähemalt 13 inimest, nagu ka Põhja-Iraagis asuvas Kirkukis, kus surmaohvrite arv ulatus samuti 13-ni.

Abti sõnul on Iraagi poliitilised parteid väljas vaid omakasu peal, poliitika tähendab neile vaid endale boonuste kindlustamist. Inimestele reaalse turvalisuse pakkumine ei huvitavat poliitikuid. Iraagi julgeolekuorganid polevat vähimalgi määral võimelised osutama reaalset vastupanu üha radikaalsemaks muutuvatele islamistlikele ekstremistidele või ka tavalistele kurjategijatele. Paljude grupeeringute taga seisavad abti väitel välismaised jõud. Nii Saudi-Araabia, Iraan kui ka Süüria järgivad Iraagis oma huve. Abt Gabriel esitas üleskutse nii Euroopa Liidule, Vatikanile kui ka USA-le avaldada Iraagi valitsusele survet, et see võtaks ette reaalseid samme iraaklaste turvalisuse kaitseks.

Abt Gabriel on alates aastast 2006 Mossuli linnast 50 kilomeetrit põhja pool asuva Maria kloostri abt. Ühtlasi juhatab ta kloostri orbudekodu. Päeval ja ööl valvatavas Maria kloostris püüavad mungad osutada abivajajatele abi nii hästi, kui see antud oludes võimalik on. Klooster võttis vastu kristlikud põgenikud Mossulist ning rajas 20 orvuks jäänud lapse tarvis varjupaiga. Abt Gabriel: „Meie, kristlased, tahame Iraaki jääda. Me oleme selle maa algsed elanikud. Me ei jäta Iraaki maha“.

Täpsed andmed praeguseks Iraaki jäänud kristlaste kohta puuduvad, kõikudes 300 000-st kuni ühe miljonini. Hetkel naasevad küll ka Iraagi põgenikud Süüriast, mis teeb olukorra veelgi ebaselgemaks, teatas omalt poolt CSI peasekretär Elmar Kuhn.

Ligikaudu 65% Iraagi kristlastest on katoliiklikud kaldealased. Enne sõda elas suurem enamus neist Bagdadis. Iraagi pealinnast ja Põhja-Iraagis asuvast Mossulist on praeguseks põgenenud ligikaudu 80% kristlikust elanikkonnast. Lõuna-Iraagis kristlastest elanikkond praktiliselt puudub.

Abt rõhutas, et tema näol ei ole küll tegu poliitikuga, kuid ta ei näe, et Iraagil oleks tulevikku ühtse poliitilise suurusena. Pigem võib oodata Iraagi jagunemist sunniitlikuks, šiiitlikuks ja kurdi territooriumiks.

Allikas: epnn/Studio Omega

 

Print Friendly, PDF & Email
English