1. Areng Piibli monoteismini Minu kallis kolleeg Erhard Gerstenberger[1], kellega olen ühiste Vana Testamendi teaduse ja usundiloo seminaride kaudu eriliselt seotud, on rõhutanud, et „jumalausu
Sissejuhatavad märkused 2010. aastal valmis mul ühe raamatu mahukas käsikiri. Oma žanrilt on see käsiraamat ning sisu poolest võiks kuuluda teoloogia sellesse valdkonda, mille saksakeelseks
Elatud religiooni tegelikkus On vähe tõenäoline, et teoloogia on tulevase aastasaja ülikooli juhtiv teadus (artikkel on kirjutatud 1999 – tlk). Hoopis rohkem on tõenäoline, et
Küllap on norra mõtleja Lars Svendseni „Igavuse filosoofia“ üks elegantsemaid filosoofilisi traktaate, mis tänavu eesti keeles on ilmunud.[1] Ta on suutnud kirjeldada vägagi täpselt vaimset
Inimeste mõtlemisel on kalduvus seostada algust ja olemust: kui me teame, kuidas mingi asi alguse sai, siis me eeldatavasti teame ka selle olemust. Ja kui
Nad kiitku ringtantsus tema nime – kiitke teda trummide ja ringtantsudega Jumala ülistamine tantsus on piibellik. Piibel soovitab seda (Psalm 149:3; 150:4). Samuti on
Üks inimene ütleb teisele: „Sa ütled küll nõnda, aga mida see tegelikult tähendab?“ Siin on peidus varjatud hermeneutiline küsimus, mida niisugusena üldiselt ei tajuta. Hermeneutikat
Sissejuhatus Nagu kõik muu siin maailmas, nii on ka piiblikirjanduse uurimine pidevalt muutuv ja arenev nähtus. Et Vana Testamendi (VT) teksti ja kaanoni küsimus kuulub
Artikli sissejuhatav osa (K&T nr 33/ 27.7.2012) piiritles ülesannet, vaatles diakoonia mõiste kasutamist rahvusvahelises kiriklikus diskussioonis ning andis ülevaate diakoonia mõiste uuemast uurimisest, mis on
I Sissejuhatus Ülesanne Käesolev artikkel selgitab karitatiivse diakoonia mõiste sünnilugu. Lisamääratlusega „karitatiivne“ täpsustatakse ülesande konteksti, kus mõiste keskseks sisuks on ligimese aitamine. Ulatusliku ligimesearmastuse ja
