Käisin Elva koguduse liikmel Ainil ja samuti tema abikaasal Astridil ikka ja jälle külas ja tahtsin kuulda midagi tema kirjandus- ja keeleteaduse mõtetest. Kord kommenteeris
Piiskopi teema on autori jaoks oluline eelkõige antiigi seisukohalt. Kui võtta 1. ja 2. saj. kristlikud tekstid, näeb piiskoppide teemas ilusat maailma. See ei ole
Künism kui mõtteviis igasuguse hellenistliku elu taustal Kristluse põimumisest küünilise filosoofiaga ütlen kõigepealt, kui raske on määratleda küünilisust. Künism on vältinud enese nimetamist koolkonnaks. Künism
„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud
„Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid; kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad hetkekski vaikida. Issanda meenutajad, ärgu olgu teil puhkust ja
Eesti teoloogia ajalukku on läinud professor Jukka Thurén Turu ülikoolist väga erilisel kombel. Tulnud siia juba 1990ndate algul, on ta olnud taasavatud usuteaduskonna esimeste sammude
„Kui keegi igatseb piiskopiametit, siis ta igatseb kaunist tööd“ (1Tm 3:1). Ka piiskopiametist kirjutamine võib olla ilus töö. Arutledes piiskopiameti päritolu küsimust, avaneb meie ees
„Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema. Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna. Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni
„Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti. Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava
„Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida –
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.
