Sander-Ingemar Kasak

Tänapäeval on liikvel käibefraas, et eestlased on kõige usukaugem rahvas maailmas. See on küll teataval määral tõsi, sest eestlaste eneseidentifitseerimine mõne religiooni jälgijana on tõesti

Kuidas on eestlastest saanud eestlased? Siinkohal ei saa mööda vaadata kahest kindlast aspektist, mis on meie identiteediloomele kaasa aidanud. Nendeks on kirik ning see, mida

Võime teatavate mööndustega öelda, et kaasaegne maailm kaugeneb religioonist. Kuid kas kõikidest religiooni või spirituaalsuse vormidest? Kas sealjuures saab olla näiteks kristlust ilma religioonita? Või

Milline on kiriku ning teoloogia olukord 21. sajandi alguses? Millised on aga tulevikuperspektiivid? Kas kirik peaks muganduma ehk olema nii-öelda konformistlik? Või oleks kirikul hoopiski