1924. aastal, mil Eestis tähistati luterliku reformatsiooni Liivimaale jõudmise neljasajandat aastapäeva, kirjutas piiskop Jakob Kukk selleks puhuks välja antud pidulikus juubeliteoses järgmised laused: „Igatahes vihkamise,
Head Marju lähedased, kolleegid, kallid sõbrad! Marjul oli komme oma Tartu ülikooli peahoones asuvast kabinetist, mida me aastaid jagasime, välja astudes talle omase muigega suul lausuda: „Olgu ikka õnnistatud need välja minemised ja sisse tulemised.“ Täna
Kevadel alanud ja käesoleva kirjutisega lõppev kuueosaline artiklisari Eesti luteri kiriku esivaimulike valimiste ajaloost algas tõdemusega, et piiskopid ja peapiiskopid on vaba rahvakiriku ligi saja-aastase
1987. aasta sügisel tähistati Nõukogude Liidus 70 aasta möödumist 1917. aasta oktoobrirevolutsioonist. Pidustustest ei jäänud kõrvale ka kirikud ja kogudused, ehkki nii nagu tollal tavaks,
1939. aasta september algas ärevate teadetega, et Saksa väed on alustanud sõjalist sissetungi Poola. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Alanud oli
Lähenevad luteri kiriku peapiiskopivalimised tõotavad tulla huvitavad ja arvamusterohked. Esimesed spekulatiivse iseloomuga kirjutised on ajakirjanduses juba ilmunud ja küllap tuleb neile lähiajal lisa ka tõsisemate
Eelmisel nädalal ilmunud esimeses osas käsitleti teoloogiliste voolude esilekerkimise põhjuseid ja diskussiooni tausta, voolude moodustumist ja aastatel 1922–1925 toimunud vaidlust õpetusküsimuste üle. Teoloogiliste voolude organiseerumine
Kahe maailmasõja vahelise perioodi luteri kirikut ilmestas erakordselt elav keskustelu õpetuslike ja kirikukorralduslike küsimuste üle. Juba kiriku loomise käigus ilmnes, et vaimulik- ja liikmeskond polnud
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2023 K&T.
