Käesolev Kirik & Teoloogia usupuhastuspüha number on pühendatud reformatsioonile, millest möödub tänavu viissada kaheksa aastat. Ajaloolise sündmusena kujundas reformatsioon kiriku ajaloo kulgu ja jättis sügava jälje kristluse mõistmisse. Usupuhastuse idee, mis oli reformatsiooni keskmes, ei olnud lihtsalt vaidlus dogmade üle, vaid ka sügav arutelu usulise identiteedi ja õpetuse üle. Tänases väljaandes heidame põgusa pilgu selle arutelu olemusse, käsitledes reformatsiooni tähendust ja mõju tänapäevasele kirikule, teoloogilistele mõtteviisidele ja luterlikele põhiväärtustele. Avame ukse minevikku, et paremini mõista, kuidas reformatsiooni keskne ja põhjapanev sõnum peaks jätkuvalt kujundama meie arusaama usust ja teoloogiast tänapäeval.
Teoloogiadoktor Jaan Lahe mõtiskleb reformatsiooni tähenduse üle, väites ühtlasi, et reformatsiooniga kaasnes täiesti uus teoloogiline mõtteviis. See on mõtteviis, mis väljendub evangeeliumikesksuses. Lahe uurib, mis on selle uue mõtteviisi eripärad, küsides ühtlasi, kas see on osutunud liiga radikaalseks.
Luterliku teoloogia keskse sõnumi radikaalse tähenduse üle arutleb ka teoloogiadoktor Meelis Friedenthal Tartu luterliku Peetri kooli 10. aastapäeval peetud ettekandes. Küsimusele, mis on luterlus, vastab Friedenthal, et luterlus tähendab kõigepealt meeldetuletamist. See aga omakorda tähendab tagasipöördumist allikate juurde, nende mõistmist ja kuulutamist lähtuvalt kesksest sõnumist ehk sola fide printsiibist.
Oma usupuhastuspüha jutluses ütleb EELK Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, et radikaalne armuõpetus, mis luterlikus reformatsioonis nii vägevalt esile tõusis, on oma olemuselt vabadusõpetus. Selgitades luterlikku sola fide põhimõtet, rõhutab Toompuu, et isegi usk ei tohi saada takistuseks vabaduseõpetusele, see ei tohiks olla kohustuseks.
Tänases reformatsioonile pühendatud numbris on meil hea meel avaldada ka anglikaani preester Stephen Knowersi arutlus apofaatilise teoloogia kohast ristiusus. Ta nimetab apofaatilist teoloogiat „varjatuks“, sest see eitab inimeste võimet Jumalast ausalt rääkida; puuduvad sõnad Jumala kirjeldamiseks ja inimlike tunnete väljendamiseks. Knowers pakub välja, et just selles „varjatud“ traditsioonis kohtuvad ilmalikul ajastul usklikud ja mitteusklikud, et suhelda üksteisega.
Lisaks avaldame ka Luterliku Maailmaliidu 13. täiskogu sõnumi. Luterliku Maailmaliidu kolmeteistkümnenda täiskogu delegaadid kogunesid 13.–19. septembril 2023 Krakóvis Poolas, et vaadata ühistel jumalateenistustel, mõtisklustes, aruteludel ja otsustes üleilmse kirikuosaduse tulevikku, juhindudes teemast „Üks ihu, üks Vaim, üks lootus“ (Ef 4:4).
Hea meel on ka sellest, et ilmunud on Tartus väljaantava rahvusvahelise semiootikaajakirja „Sign Systems Studies“ värske number, mille teemaks on religioon ja semiootika. Ajakirja erinumbrit tutvustab põgusalt Thomas-Andreas Põder, kes on ka selle üks koostajatest.
Head usku ja head lugemist!
Ergo Naab
on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi teadur ning Kirik & Teoloogia toimetuse liige.
