Lunastus hirmust (1.Tm 1:7–10)
„Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõõdukuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, Tema vangi,
„Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõõdukuse vaimu. Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, Tema vangi,
Ei ole olnud palju Rooma keisreid, kelle valitsusaega käsitletakse täiesti omaette ajajärguna. Üks sellistest on olnud keiser Constantinus Suur [1] ja teine keiser Augustus, kellele on
Erinevalt kreeka või rooma usundist tunneme me antiikset gnoosist[1] eeskätt kirjalike allikate kaudu ja seetõttu on meie pilt tollest religioossest liikumisest kaunis ühekülgne. Suur osa
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Umbes 60. a jõudis Igavesse Linna ka apostel Paulus, kes elas ja tegutses siin vähemalt kaks aastat (Ap 28:30).
„Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” Kui siis samaarlased tulid tema juurde,
31. oktoobril möödub 500 aastat reformatsiooni algusest Saksamaal. Kirjutades reformatsiooni tähtsusest ja mõjust, ütleb teoloog Thomas-Andreas Põder: „Reformatsiooni 500. aastapäevale mõeldakse ja seda tähistatakse väga
„Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.
Meie teadmised 2. sajandi kristlusest on kasinad. Suur osa tollasest kirjandusest – ja mitte ainult hiljem „hereetiliseks“ kuulutatud voolude kirjavarast – ei ole säilinud, ning
„Müsteeriumikultusteks“ nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskme moodustas eriline müsteeriumiinitsiatsioon – rituaal või õigemini hulk omavahel seotud rituaale, mille läbiteinut peeti kultusesse sissepühitsetuks. Kuigi müsteeriumikultusi on
Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas
Avaldatud materjalide õigused kuuluvad toimetusele ja autoritele. Ajakirja ja toimetuse kohta vt siit; kontakt: toimetus[ät]kjt.ee
© 2011-2024 K&T.