Martin Luther

Saateks Lutheri „Lihtne viis palvetada“ ilmus 1535. aastal ja on adresseeritud konkreetsele inimesele, Lutheri vanale ja heale sõbrale habemeajajale ja haavaarstile Peter Beskendorfile. Kirjutatud tõenäoliselt sõbra

Teine asi, mida Moosese puhul tähele panna Teine asi, mida ma Moosesel leian ja mida mul endal looduse poolt antuna pole, on Jumala ettekuulutused ja

Saateks 2015. aasta usupuhastuspühal avaldati esmakordselt eesti keeles Martin Lutheri „Väike õpetus sellest, mida evangeeliumites otsida ja oodata“ (1522). Kirjutis tõi lühidalt välja pühakirjaseletuse, evangeeliumi

Saateks Peale Wormsi riigipäeva  varjas Luther end Saksi kuurvürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis (1521-1522). Lossis viibimise ajal pühendus ta Uue Testamendi tõlkimisele. Samal

Teine Jumala tegu: vaimse kõrkuse hävitamine TA ON NÄIDANUD OMA KÄSIVARRE VÄGEVUST JA HÄVITANUD NEED, KES ON KÕRGID OMA SÜDAME MEELES Ärgu lasku keegi end

SEST TA ON VAADANUD OMA TEENIJANNA TÜHISUSE PEALE. SEEPÄRAST KIIDAVAD MIND ÕNDSAKS KÕIK INIMLAPSED Sõnakesest humilitas on mõned siin teinud „alandlikkuse“, nagu oleks neitsi Maarja

Tõlkija saatesõna: Magnificati seletust[1] peetakse Lutheri piiblikommentaaride seas selle kauniduse tõttu omamoodi pärliks. Maarja kiidulaul oli toona igapäevane palvetekst ning seega osales Luther oma tõlgendusega